Veeavarii: Esimene osa

Posted on by
10

Olen juba mõned postid sellel teemal kirjutanud, aga nüüd proovin kirjeldada seda, mis on toiminud praeguse hetkeni.

Kolmandal veebruaril olime Angiga Marja-Liisa sünnipäeval, vaatasime kogu kambaga Eurovisiooni, laul, mida me tahtsime, et võidaks, ei võitnud. Umbes kell 00:30 ehk siis juba neljandal veebruaril helistas mulle politsei. Öeldi, et minu korterist voolab vett ja oleks vaja, et ma hästi kiiresti kohale tuleks, muidu nad peavad uks ise lahti tegema. Ütlesin, et ainult mina teen selle ukse lahti ja et jõuan kohe varsti kohale.

Hakkasime minema kodu poole, vääga pika sammuga. Umbes 7 minuti pärast olime kohal. Koridoris olid tõepoolest veelombid, aga midagi väga hullu ei olnud. Tegin ukse lahti ja hüppasin vannituppa. Vannitoa põrand oli kaetud 3cm veega. Hakkasime Angiga seda vett rätikute ja ämbriga duši trappi viskama.

Paari minuti pärast kuulen, et keegi teeb minu korteri ukse lahti (uks oli 3cm lahti) ja hakkab vaatama korterisse. Koridoris oli mingi tundmatu naine, ütlesin talle kohe: “Nii…sina korterist välja, see on minu korter!” Näitasin koridori poole. Naine alguses ei saanud aru, mis toimub. Hiljem selgus, et naine oli ehitusfirma ekspert. Küsis miks ma teda alguses ei lasknud sisse. Ma vastasin, et ma ei teadnud, kes ta on. Selle peale ta küsis, et miks ma ei küsinud. Ma vastasin, et miks ma peaks küsima, kuna tema oli see, kes astus minu korterisse. Läksin edasi vett kuivatama ja trappi viskama.

Mingi aja pärast tuli ehitusfirma juhatuse esimees. Tema lasin sisse, kuna tema suutis ennast korralikult tutvustada. Ütlesin talle, et ta tuleks sisse ja vaataks kui sitasti tema ehitajad teevad oma tööd. Selle peale see sama naine, kes sisse ei saanud, hakkas jumala vastiku häälega karjuma: “Seda me ei tea, seda ma ei tea…see on teie süü”. Kohe sain aru, et selle inimesega ei ole mõtet rohkem rääkida.

Terves majas pandi vesi kinni, et uurida, kust see tuleb. Kui vesi tagasi lahti tehti, siis hakkas sellest seinast, kust pesumasin võtab külma vett, räigelt vett voolama. Ehitusfirma juhatuse esimees tundus küll udu. Küsisin mis meie järgmised sammud on? Tema ei osanud eriti vastata.

Korteriühistu inimesed käisid vaatamas, tundusid väga mõistlikud, ütlesid, et vesi on alumistel korrustel ka. Käisin vaatamas, tõepoolest kaheksandal korrusel kukkus ripplagi alla ja kuuendal olid ka veelombid. Korteriühistu tegi pilte ja proovis meile kaasa tunda.

Kuna vesi oli parketi all, siis pidin esikus ja pooles elutoas parketi ülesse võtma, et betoon hakkaks kuivama. Umbes kolme paiku sain magama minna. Panin magamistoa ukse kinni ja suures toas tegin akna lahti.

Järgmine hommik hakkasin mõtlema kui suur damage on öösel juhtunud. Jõudsin järeldusele, et terves korteris on vaja vahetada parkett ja kõige hullem on see, et köök seisab selle parketi peal.

Korteriühistu mailing listi tuli kiri, et on majas juhtunud veeavarii ja kõige huvitavam lause selles kirjas oli:

“Kahju võis olla väiksem, kui juhatusel oleks “allikakorteri” omaniku telefoninumber. Juhatus on korduvalt pöördunud selle korteri omaniku poole personaalselt, paludes teatada telefoninumber, kuid ei saanud vastust.”

Selle väite peale küsisin kohe, et millal nad personaalselt küsisid minu kontaktandmeid. Lisasin, et minu telefoninumber on avalik ja 1182-s kättesaadav.

Pühapäeva päeval täitsin kõik kindlustusele vajalikud avaldused. Päeval hakkasime vaatama riideid, mis olid väikse toa ukse taga nurgas. Avastasime, et nad on täiesti märjad – ilmselt läks vesi väiksesse tuppa ka.

Kuna olen noor ja loll siis järgmise nädala teisipäevaks kutsusin kõik osapooled, kes minu arvates peaks seina avamise ja vee voolamise põhjuse uurimise ajal koos olema, nimelt: korteriühistu, kindlustus, ehitaja, Angi isa kes on ehitusjärelvalve businesis ja arensi köögi paigaldaja, kohale.

Selgus, et ehitaja ei saa seina lahti teha, kuna keegi ei ole tellinud seina lahti tegemist. Järgmine segane etapp terves protsessis oli aru saada, kes peab selle seina lahti tegemist tellima. Minu arusaamise järgi vastutab selle eest korteriühistu, korteriühistu arusaamise järgi neid see probleem ei koti. Minu argumendiks, et korteriühistu peab sellega tegelema, oli see, et tegelikult keegi ei tea, kust see toru katki on ja kelle toru see on, võibolla see on kahe korruse vahel. Teiseks argumendiks oli, et korteriühistu käes on garantiilepingud ehitajaga.

Et asjaga edasi liikuda, kirjutasime avalduse korteriühistule – kui nemad ei telli 24h jooksul ekspertiisi, siis teeme seda meie ise ja korteriühistu peab ekspertiisi arve kompenseerima. Nagu ma aimasingi, siis korteriühistu ei teinud 24 tunniga midagi.

Neljapäeval võtsin ühendust ehitajaga, esitasin seina lahti tegemise tellimuse reedeks. Selle peale ta ütles, et nemad (ma ei tea mitu meest selles firmas on) on reedel ära ja järgmine nädal on nad puhkusel. Kui nad on puhkusel, kas terve firma pannakse kinni ja mingit tegevust ei toimu?

Paari tunni pärast helistas ehitaja ja andis enda alltöövõtja numbri, ütles, et tema võib seina lahti teha jne. Helistasin tüübile. Kui ta toru vastu võttis, siis hakkasin eesti keeles seletama milles värk on. Ma ei jõudnud veel lauset lõpetada kui vend hakkas karjuma vastu, et tema ei saa aru. Siis rääkisin talle sama jutu vene keeles. Tüüp ütles, et enne seina avamist peab ta konsulteerima enda kindlustusega ja palus, et ma helistaks reede hommikul peale kella 9 uuesti.

Reedel helistasin talle täpselt 10:00, tema võttis toru vastu ja ütles, et ta just praegu uurib seda asja ja minuti pärast helistab tagasi. Kahe tunni jooksul keegi ei helistanud. Hakkasin uuesti ise helistama, tüüp ei võtnud vastu. Proovisin laua telefonilt helistada. Ta võttis vastu ja lubas jälle tagasi helistada. Järgmise kahe tunni jooksul proovisin enda mobiililt ja Helmese lauatelefonilt helistada – ta ei võtnud mitte kumbagi vastu. Päeva lõpus proovisin kolmandalt numbrilt talle helistada…üllatus-üllatus, jobu võttis kohe toru ja andis mulle tema pealtöövõtja firma kontakti.

Hakkasin helistama sellele kontaktile, kusjuures kolmas tüüp tundus mõistlikum. Lubas, et uurib asja ja helistab tagasi. Minu üllatuseks isegi helistas tagasi. Ütlesin talle, et ma tahan ekspertiisi teha. Selle peale ta vastas, et firma juhatus on puhkusel ja tema ei saa midagi teha. Ma ütlesin, et “Mõtle mees, mul ei ole külma vett, ma ei saa duši all käia, ei saa WC’s käia. Kas sa tõesti tahad, et ma läheks asjaga tarbijakaitsesse ja kohtusse?” Õnneks vend sai minu probleemist aru, lubas tagasi helistada. Paari kõne pärast leppisime kokku, et sõltumatu ekspertiisi juuresolekul saab seina lahti teha.

Järgmise nädala (peale avarii) teisipäeval tuli see sama Andrei, kellega ma rääkisin. Temaga oli kaasas purjus torumees ja minu tellitud ekspertiisi ekspert.

Torumehel oli konkreetsed viina haisud juures. Käsi oli suu ees, et ma “ei tunneks” viina lõhna. Umbes pool tundi helistati/toodi erinevaid tööriistu. Lõppude lõpuks hakati seina lahti tegama. Poole peal torumees läks alla, mingi “tööriista” järele, tuli 15 minuti pärast tagasi ja proovis kohe konkreetset dialoogi alustada:

Torumees: Kaua te olete siin elanud?
Mina: Märtsist
Torumees: Kaua see pesumasin on siin olnud?
Mina: Aprillist
Torumees: Noh selge, te olete aasta aega siin elanud, kõik oli korras, siin ei ole mõtet seina lahti tegema hakata – te ühendasite pesumasina valesti, tekkis vibratsioon ja toru läks mingi aja pärast katki.

Nii hea lause peale mul tekkis kohe kümme küsimust, et miks riik nõuab 2 aastalist garantiid, kuidas saab pesumasinat valesti ühendada, miks nad ehitavad niimoodi, et torud hakkavad vibreerima. Ma ei jõudnud neid küsimusi küsima hakata, kui minu poolt tellitud ekspert kohe vastas torumehele:

Ekspert: Millal sa selle loo välja mõtlesid?
Ekspert: Siis kui alla lobziku järgi läksid?
Ekspert: Käed sul hakkavad vibreerima, esmaspäeva hommikul
Ekspert: Ära proovi noori inimesi siin ära huiata, sest selle järgi asi lõhnab praegu
Torumees: Noh, ma ei proovi
Ekspert: Torumehed ei mõtle siin riigis seadusi välja, vale inimesega praegu vaidled
Ekspert: Võtta see lobzik ja tee sein lahti, siis vaatame kust see sinu vibratsioon tekib.

Kümne minuti pärast oli sein lahti. Probleemi allikas oli kohe näha isegi minu lollile silmale. Ehitaja ega torumees ei saanud midagi vastu vaielda, sest oli näha, et toru oli kraani küljest lahti tulnud. Mis kuradi vibratsiooniga see küll võis tekkida? Õnneks sellel päeval sain külma vee tagasi.

Hiljem kirjeldas ekspert oma aktis probleemi sellisena: “Veetoru ühenduse lahtituleku põhjuseks on ebakavliteetne veetoru ja nurga omavaheline kinnitus“.

Laupäeval kirjutas mulle korteriühistu kirja sisuga:

Tere

arendaja annab mõista, et avarii võis toimuda pesumasina tõttu, sel juhul vastutab avarii eest täielikult korteriomanik.

Kas saate edastada meile ekspertiisiakti koopia, et saaksime seda arendajale näidata.

Lugupidamisega

KÜ Jõe 5/7

Sellele kirjale vastasin, et minu ekspertiisiakt saab valmis esmaspäeval, aga ma ei kirjutanud, et ma neile seda annan.

Arvestades sellega, et korteriühistu ei olnud alguses huvitatud minu probleemist – minu avaldusele ekspertiis tellida, vastasid nad, et mingit ekspertiisi nad tellima ei hakka ja lisaks veel tolmu ja prügiga tekkinud kirjavahetus (1, 2) , ei ole mul küll mingit plaani ekspertiisi akti neile niisama anda. Nagu küla koerale, nõnda koer külale. Kui neil seda väga vaja on, siis ma võibolla müün selle akti neile.

Täna (teine nädal peale veeavariid) saatsin ehitajale ekspertiisi akti, lisasin, et nad ei tohi seda akti korteriühistule edastada. Aga mul on ikka selline tunne, et põhi vaidlemine on veel ees, kuigi on selge, et ehitaja on süüdi.

UPDATE:

Viis minutid peale selle posti publitseerimist sain kirja ühistult:

Tere

kui akt on juba olemas, siis ootame seda huviga, et jätkata suhtlust arendajaga.

Lugupidamisega

KÜ Jõe 5/7

Vastasin neile sellise tekstiga:

Tere,

Enne teie ei olnud selles huvitatud, kuidas see huvi teil nüüd tekkis?
See ju pidi olema minu probleem, ja mina pidin sellega ise tegelema

Miks te ise seda ekspertiisi ei tellinud?

Tallinna söögikohad

Posted on by
13

BASILIC

Kunagi suvel läksin BASILICu restorani, mis asub CocaCola Plazas. Tellisin endale Penne Bolognese. Sõin rahulikult, hakkasin basiiliku lehte kahvlile tõstma kui järsku nägin, et koos selle basiiliku lehega on mul kahvli peal rohelist värvi pisike uss. Mul oli nalja tuju. Võtsin leivataldriku ja panin ussi selle peale. Viipasin ettekandjale. Kui ta minu juurde tuli, siis andsin talle taldriku ja ütlesin, et minu pennes oli elus loom. Tsikk oli kerges shokis, hakkas vabandama köögi eest. Viis taldriku kööki, pärast tuli uuesti tagasi ja vabandas 10 korda.

Kuna mul oli hea tuju, siis ma ei viitsinud vaielda ega uut praadi maja kulul nõuda. Teisest küljest võis see elus loom tähendada, et söök on värske, isegi loomadele sobib seal olla. Teisalt jälle tähendab see, et nad ei viitsi basiiliku lehti korralikult pesta.

Moskvast

See aasta aitasin BESTil pildistada
Miss TTÜ võistlust. Üks shootidest
oli just Moskvas, kus meil/neil oli kokteili õhtu/sai enamvähem tasuta ennast täis juua.

Jäin hiljaks, aga missid jäid veel rohkem hiljaks. Küsisin ettekandjalt , et miss TTÜ, laud reserveeritud. Ta näitas diivani poole, kus istusid kaks mitte missi välimusega tsikki. Hakkasin liikuma nende poole. Nad nägid, et ma liigun nende juurde ja hakkasid vaatama ning smailima. Mõtlesin, kuidagi liiga kunstlikult naeravad. Istusin nende juurde ja hakkas dialoog:

- Tere
- Oii tere. Mine võta endale jook, ütle, et sa oled TTÜst
- OKei. Pean vist nii tegema

Läksin, võtsin joogi, tulin tagasi, siis tsikid hakkasid sada küsimust küsima. Mida õpin, mida täna edasi teen? Kuidagi kahtlane tundus see küsimine. Hakkasin ise küsima, sest tundus nad ei ole päris BESTi ega misside seltskonnast. Küsisin mida nad õpivad? Nad vastasid, et haldust. Küsisin millist, siis nad olid veic segaduses. Küsisin üle, et kas avaliku või era, nad vastasid, et mõlemat, mis on täitsa vale jutt. Küsisin, kes on nende lemmik miss, vastati, et kõik. Mõtlesin….selge. Jõin joogi lõpuni ja läksin leti juurde “järgmise järgi”

Ütlesin ettekandjale, et nad ei ole meie seltskonnast ja joovad meie ettemaksu eest jooki. Ettekandja sattus kohe paanikasse, et mis teha, et sellest võib tulla suur pahandus vä? Ma ütlesin, et kui meie seltskond tuleb, siis anna neile arve ja ütle, et see laud on reserveeritud.

Kui meie seltskond tuli, siis ma igaks juhuks küsisin üle, et kas keegi teab neid. Keegi ei teadnud. Nad saadeti minenema….Et 1:0 freeraideritele, aga kelle süü see on? Kas blondi teenindaja või lihtsalt juhus?

Asian Aroma

Asian Aromas pole ma juba 2 aastat käinud. Alguses oli hea odav koht kesklinnas jne. Aga järjest sittemaks hakkas minema. Üks õhtu läksime Hallastega sööma, võtsime menüü nagu ikka. Ootasime et ettekandja tuleks, tema rsk ei tulnud ega tulnud. Naaber laualt võttis juba tellimuse, kuigi nemad tulid hiljem. Hakkasin viisakalt märku andma, paari minuti pärast tekkis selline dialoog:

- Me ei võta tellimusi lauast
- Mis asja? Just võtsite naaber lauast.
- Nendel on eraldi luba.
- Mis kuradi eraldi luba?
- Neil on.
- Tra, mine perse!

Tõusime püsti ja läksime hoopis Kathmandusse, kus hinnad on vb veic kõrgemad, aga teenindus ja kvaliteet on paremad ja “tubli külastuse eest saab -10%”.

Angeli Kohvik

Koht on nagu ta on. Olime seal Eveliisi sünnipäeval. Üks tuttav koguaeg rääkis, et ta ei saa täna eriti juua, kuna järgmise päeva hommikul tahab asjalik olla. Ettekandja küsis, mis kell on hommik. Ta ütles, et 9. Selle peale ettekandja ütles: ok kella 3ni saad juua, siis paned 8.15ks äratuse, 8.30 lähed duši alla ja kell 9.00 oled asjalik. Nii et saab juua küll.

Shesh-Besh

Kevadel, kui mu köök ei olnud veel valmis, siis ma käisin Shesh-Beshis suht tihti. Viimane kord, kui tahtsin arvet maksta, oli SAMPO pangalink maas ja sularaha mul kaasas ei olnud. Ütlesin, et OKei käin pangaautomaadist läbi ja toon talle sulas raha. Väga vastiku tooniga teenindaja mutt oleks peaaegu sõimama hakanud, nõudis et ma jätaks juhiloa neile. Ma ei tea, kas tal olid päevad või mees pettis, aga kui nii, siis ongi talle paras.

Läksin automaadi juurde, ei saanud raha välja võtta. Helistasin SAMPOsse öeldi, jah, et tõepoolest pangalink on maas ja 15minni pärast peaks kõik korras olema. 15minuti pärast sain raha välja. Läksin juhiluba teenindaja bitchilt välja ostma. Andsin raha, ütlesin: “Jah…..panga viga oli…..MITTE KAARDI VIGA!!!” Vastuseks sain: “Noh muidugi see ei olnud meie viga”. Terve aasta jooksul pole kordagi tulnud isu sinna uuesti minna. No Fucking Way.

Norde Centrumi Kõrts

Seda kohta ehitati RIMIs jube kaua. Arvasin, et tuleb lahe söögikoht minu neighbourhoodi. Läksime vaatama järgmine päev peale avamist. Alguses tundus normaalse hinnaga. Ntx Seapraad 50.- EEKu. Tegelikult müüdi kõiki asju eraldi ja 50.- EEKi maksis lihatükk, mitte terve asi. Võtsin kõik komponendid, ei mäleta mis summa oli. Aga pärast hakkasin arvet vaatama ja sinepi tilk, mis ma võtsin, maksis näiteks 10.- EEKi. Kuradi soomlaste fännid, pange parem kohe prae hinnaks 120.- EEK siis on selge.

P.S. inspiratsiooni sellest kirjutada sain Marise blogist

Kirjavahetus korteriühistuga round 2

Posted on by
10

Ei lootnud saada vastust ühistult, aga siiski sain

Nende kiri

Tere

jäätmeruumis on mitte 2, nagu Te kirjutate, vaid 4 konteinerit.

2 neist olid esmaspäeva hommikul enne tühjendamist tühjad ja kaanega kaetud. Meie maja inimesed ei tule tihti selle peale, et konteineri kaane ka avatakse, ja viskavad prügi põrandale. Ka pikad parketi elemendid võib enne konteinerisse panemist väiksemaks teha.

Ja veel. Kui konteineri kõrgus on 1,5, aga parketilauda pikkus 2 meetrit, siis laud kuidagi ei saa tasakaalu kaotamisel kukkuda põranda peale.

Lugupidamisega

KÜ Jõe 5/7

Minu Vastus

Tere,

Kahjuks te ei vastanud kõikide minu küsimustele. Miks?

Mis meie tolmu probleemist saab?

Kui vaadata kuidas koristusfirma koristab meie ühiseid põrandaid, siis küll tekib tunne, et
nemad koristamise kvaliteedist ei hooli, vaid nõuvad raha, eriti kui loogilistel põhjustel tekkis ühes nurgas natuke rohkem tolmu kui keskmiselt.

Kus on küsitud hinnakiri?

Olen täiesti nõus, et 2 meetrine parketi jupp füüsiliselt ei saa konteinerist välja kukkuda, aga ainult sellisel juhul, kui konteiner on täiesti tühi.

Lisaks tahaks teada kus mina kirjutan 2st või 4st konteinerist, seda lause ma mitte kuidagi ei saa enda kirjast välja lugeda.

Kui keegi viskab enda plasma televiisori karbi, ja see ei mahu konteinerisse kuidas KÜ juhatus tuvastab selle karbi omaniki?
Suured papp karbid olen isiklikult mittu korda näinud. Kes maksis karbi tõstmis teenuse eest?

Ma kardan, et nii kaua kui meie motiveeritud korteriühistu tegeleb tolmu ja konteinerite ületäitmise probleemidega,
on kõik panipaigad meie majas on lahti murtud, igal autol vähemalt kaks korda aken sisse löödud ja pooltes korterites on sees käidud.

Kindlasti see on omaniku probleem enda kodu turvaliseks teha. Enda kodus olen seda teinud, aga turvalisuse probleeme on kergem lahendada globaalsel tasemel. Kas siia ei sobiks korteriühistu kuld lause “KÜ eesmärk on kaitsta ühiseid huve”. Kas turvalisus on piisavalt ühine huvi?

P.S Veeavari põhjus on selge. Põhjuseks ehitaja ebakvaliteetne töö, mille tõttu halvasti ühendatud toru tuli kraani küljest lahti ja vesi hakkas voolama. Kuigi vaadates korteriühistu suhtumist ja eelnevat kirjavahetust, ilmselt see korteriühistut ei huvita.

Kirja vahetus korteriühistuga

Posted on by
5

Tänu veeavariile ma saan väga imeliku sisuga postitused siia kirjutada :)
Kui on jäksu ja viitsimist loege läbi, ja kindlasti aidake mind korteriühistule küsimuste väljamõtlemisega

Nende Kiri:

Tere

täname teavitamast. Edastasime info ehitajale.

Meieni on jõudnud info, et olete küll suuremad parketi jäätmed koridorist eemaldanud, kuid koridori, lifti ja parkla põrandale jäi väiksem prügi, mis tingis lisakoristuse vajadust. Arve lisakoristuse eest lisatakse järgmisele arvele.

Samuti koristusfirma andmetel ei pannud Te prügi konteinerisse, vaid viskasite jäätmeruumi põrandale, kuigi konteiner oli tühi. Järgmise kuu arvele lisatakse ka tasu suuremahulise prügi äraviimise eest. Kui koristusfirma paneb Teie prügi Teie asemel konteinerisse, siis tasu suuremahulise prügi eest ei tule, vaid selle asemel tuleb tasu jäätmete konteinerisse tõstmise eest.

Lugupidamisega

KÜ Jõe 5/7

Minu vastus:
Tere,

Kas Te olete seda ise näinud?
Mida täpsemalt koristusfirma põranda peal leidis?
Kas koristus firmal on määratud tolmu kogus ühe ruut meetri kohta mida korteriühistu on kokku leppinud?
Kui jah, siis tahaks seda kogust teada?
Kui ma kasutan tolmuimejat koridoris, kuidas ma maksan selle elektri eest, kas te lisaksite mulle need wattid arvele?

Kui ma tulen koridori ja minu saapad on mustad siis tuleb sama palju tolmu, kas te lisaksite selle minu arve juurde?
Kui ma talvel kogematta toon lund ja liiva koridori, kas te saaks mulle selle eest arve teha?

Mõlemad konteinerid olid täiesti täis ja prügikotid olid peal, kas ma peaks maksma teiste prüügikottide tõstmise eest
Ma proovisin terve 2 meetrise parketi tüki konteineri sisse panna, see EI mahtunud (tasakaalu kaotamisel kukkus põrandale)
Kuidas ülejäänud mahuks?
Mina ei hakanud parketti täiesti täis konteineri peale panema (sisse enam ei saanud).
Kuidas teised elanikud saaksid enda prügi peale panna?
Kuidas mahuks 2 meetri pikkused parketti juppid konteinerisse, mis on 1.5 meetrit kõrge ja täis?
Kas mina pean tegema pildid kuidas ja kuhu ma enda prügi panen ja saadan igakord kortertiühistu juhatusele?
Kas te olete ise näinud, kui koormatud konteinerid on pühapäeva õhtul?

Palju maksaks kinnise konteineri peal oleva parketi tagasi põrandale panemine ja peale seda tagasi täis konteinerisse panemine?

Teie, tolmu ja konteinerite nõuded on täiesti absurdsed ja alusetud.

Mina sooviks tutvuda meie koristusfirma hinnakirjadega, täpsemalt: põrandalt konteinerisse tõstmine, konteineri pealt põrandale tõstmine ja siis tagasi konteinerisse, konteinerist väljatõstmine põrandale per 1kg prügi.

Kui ma saaksin selle hinnakirja, siis ma saaksin endale sobiliku teenuse valida, ja selle eest kindlasti maksta
Lisaks enne maksmist ma tahaks vastust igale küsimusele selles emailis (ca 13 küsimust)

P.S kuna ma maksan lifti koristamise eest ja viimasel ajal see on väga must olnud (Jõe 7 lift 2 ja 3) kas oleks võimalik selle eest raha tagasi saada?

P.P.S mina maksan lifti hoolduse eest ja oktoobri lõpus ma jäin liftis kinni, helistasin lifti hooldus firmasse (õigemini sõber helistas, kuna ta ei olnud lifti sees, ja liftis mobiilside ei levi), tunni aja jooksul keegi ei tulnud seda lifti avama, pidin seda ise tegema. Kuna mina tegin lifti hooldus firma tööd, ja tegelikult mina maksan selle hooldus töö tegemise eest, siis ma tahaks seda raha tagasi.

Minu number on 53-9-45-44-1 mitte 53 945-441!

Posted on by
5

Laupäeva öösel juhtus minu korteris veeavarii (see stoori kestab veel, ma ei ole jõudnud kirjutada 5 kilomeetrist mustandit, aga kindlasti tuleb).

Mulle helistas ehitusfirma juhatuse esimees ja ütles, et kui ma tahan, et ehitaja tuleks kohale, teeks ekspertiisi ja võib olla parandaks toru, siis ma pean talle helistama. Ta andis mulle numbri, mis oli “53 945-441″. Ma hakkasin kohe helistama, helistasin peaagu 2 tundi, koguaeg oli “Number Busy”. Mõtlesin, kaua ta võib möliseda, vb blokkis minu numbri kohe ära? Hakkasin Helmese lauatelefonilt numbrit valima ja sain aru, et krt, sisestan ju enda telefoninumbrit… Peale seda terve tuba naeris 3 minutit.

Helistasin ehitajale uuesti ja ütlesin talle, et ta andis mulle minu enda numbri, et ma tahaks ikka õiget numbrit saada.

Veeavariist on üks pikk post tulemas. Luban.

TTÜ Esimese semestri kogemused ITK inimese pilguga

Posted on by
33

Sisseastumine

Sisseastumine toimus läbi SAISi (Sisseastumise Infosüsteem). Alguses oli vaja täita avaldus SAISis ja siis minna kohale. Miks ma pean kohale minema? Kas SAISi idee ei ole selles, et inimesed ei pea kohale minema? Mäletan, et tekkis probleem sellega, et minu ITK keskmine hinne ei olnud millegi pärast imporditud ja selle tõttu ma ei saanud avaldust internetis lõpuni täita.

Läksime Maxiga kohale. Hoolikalt jälgisime rebase rada, mis viis meid 6ndasse korpusesse. Sama rebase raja ääres prooviti meile SEB ISICut pähe määrida, 5 sammu pärast pakuti juba NnPõnNKaa roti kaarti.

Läksime mingisse ruumi, kus olid inimesed, kes tegelevad sisseastumisega. Andsin dokumendi ja ITK diplomi, ütlesin et “informaatika” eriala. Tsikk hakkas avaldust täitma ja umbes 5 minuti pärast ütles, et ma ei saa kandideerida riigieelarvelisele kohale, kuna ma olen juba õppinud riigieelarvelisel kohal. Ma ütlesin, et ikka saan, sest eriala on ju sama – enne oli IT ja nüüd informaatika. Lõpus ma kogemata ütlesin, et astun magistrisse. Siis ta sai kohe aru milles probleem on. Seal, kuhu meie Mäksiga olime läinud, olid sisseastumised bakassse.

Läksim otsima magistrisse sisseastumist, seal läks asi õnneks sujuvalt ja mingit probleemi ei tekkinud.

TTÜ ÕIS on kiviaegne võrreldes ITK ÕISiga. Mul läks päris tükk aega, enne kui ma sain aru kuidas ainete deklareerimine käib. Lõpus ikka ajasin asjad sassi, deklareeritud ained läksid valedesse moodulitesse jne.

Infosüsteemide strateegiline analüüs

Aine nimetus oli juba jube asjalik. Tegelikult koosnes aine ühe suure ja mõttetu projekti kirjutamisest…aga samas selle eest sai 5AP.

Käisin esimeses loengus, kus kiriku häälega õps ütles kuld lause “TTÜ ÕIS on kõige suurem infosüsteem, mis ta on näinud”. Selle peale ma võiks kohe öelda, et järelikult ta ei ole üldse midagi näinud.

Terve semester proovisin õigel ajal saata mingit mõttetut wordi dokumenti – vahepeal see õnnestus, vahepeal mitte.

Eksamil tahtis ta personaalselt rääkida igaühega. Kuna ma olin õigel eksami ajal Slovakkias, siis ta pakkus mulle alternatiivse aja, mis on täitsa “nice”. Läksin õigel ajal kohale. Tema ruumi ees seisis suur järjekord, istusin ja küsisin kes viimane on. Minu ees oli 5-6 inimest ja järjekord eriti ei liikunud. Kuulasin mida inimesed rääkisid ja jube rebase hais tuli neil suust. Küsisin mis ainet nad teevad. Selgus et mitte seda, mida mina teen. Kuna WIFI TTÜ IT majas eriti ei levi, siis läksin alla vaatama maili, kas ikka istun õige ruumi ees. Selgus et ruum oli ikka õige, läksin neljandale korrusele tagasi. Seekord läksin kohe uksest sisse ja minu õps istus täiesti üksi seal. Ütlesin, et tegelikult tulin õigel ajal aga proovisin viisakas olla ja oodata enda järjekorda.

Õps hakkas minu tööd vaatama. Ütles, et diagrammid on veic liiga detailsed. Siis ma hakkasin talle seletama, kui kinni ma olen enda progemise mõtlemises….ja bla, bla. Iga diagrammi kohta ta kommenteeris, et see on ikka valesti. Mina samal ajal mõtlesin: “Krt, mina küll ei viitsi neid ümber teha”. Lõpus küsisin tema käest palju minu töö väärt on. Ta ütles, et 2. Mulle 2 kindlasti ei sobinud, hakkasin targa näoga diplomaatiliselt paremat hinnet välja kauplema. Tema ütles, et kui diagrammid korda teeksin, siis ta paneks 4. Selle peale ma hakkasin seletama, et mul ei olnud “rational rosi” ja teglikult ma nüüd sain aru miks need diagrammid valed on ja oskan neid parandada. Peale 5 minutit diplomaatiat sain selle, mille järele läksin. Samas on väga hea, et inimene tuli vastu, ei hakkanud lõppuni norima :)

Tarkvara kvaliteet ja standardid

Aine oli suht asjalik, aine praks oli asjalik ka. Imelik oli see, et pooled inimesed kes praksis käisid olid venelased ja grupitöö presenteerimise ajal rääkisid vene keeles. Kuidas eestlased peaks nendest aru saama? See tundus mulle küll väga imelik.

TTÜ kodutöö tähtajad on minu jaoks segased. Mõnes aines tähendab “8ks õppenädalaks”seda, et viimane esitamise päev on pühapäev, teises aines tähendab see sellel nädalal toimuva loengu päeva. Tarkvara kvaliteedi aines ajasin ma need tähtajad segamini. Aga samas praksi õps oli vastutulelik ja ei võtnud punkte pooleks.

Aine eksamile registreerimisest oli tehtud blogi, kuhu sai lisada kommentaar sobiva aja alla – väga innovaatiline, lihtne ja geniaalne lähenemine :)

Mängude ja virtuaalkeskkondade programmeerimine

Alguses olin sellest ainest suures vaimustuses. Mõtlesin, et saan DirectX ja OpenGL selgeks. See oli minu elu esimene loeng TTÜs, kus magistriõppes Ph. D. kraadiga inimene seletas, kuidas GameMakerit kasutada.

Kahjuks aine GameMakerist ja Flashist kaugemale ei läinud. Nagu ma aru sain, siis seda ainet deklareeris 9 inimest, kohal ei käinud keegi.

Visuaal Programmeerimine

Loengus viibisin täpselt 15 minutit terve semestri jooksul. Kogu kursus räägiti Visal Basic punkt NETist ja eksamil oli vaja teha VB.NET proge. Mulle ei ole kunagi istunud VB süntaks, sellepärast hakkasin kohe kauplema, et saaksin teha eksami C#. Õnneks õps lubas mul seda teha.

Eksamil oli vaja kirjutada suht mõttetu proge nimega “E-Grill”. Asi pidi koosnema 5 aknast – üks kust saaks grilli tellida, teine, kus grilli mees sai liha hinda vahetada, kolmas aken oli ahju aken, mille peal oli nupp, kas panna liha peale või võtta ära, neljandas aknas jooksis reklaam, ühesõnaga tüüüüüüütu. Hakkasin tegema, kahe tunni pärast sain aru, et enam ei jaksa nii mõttetut asja lõpuni teha. Kutsusin õpsi ja seletasin, kuidas tegin ja ütlesin, et enam ei viitsi. Alguses ta tegi imeliku näo ja ütles, et nii päris ei saa, siis läks kuskile mingiks ajaks ära. Pärast tuli tagasi ja ütles: “Noh okei, progenda sa nagunii oskad”. Sain enda 5 kätte ja läksin ära. Positiivne, et inimene mõistas mind :)

Võrgurakendused II

Sama aine brandi all on Henn Sarv mulle ITK-s loengut andnud. Kuna esimene kõrgharidus + magister peavad andma kahepeale kokku 200 AP ja ITKst on mul olemas 120.5 AP, siis ma ei aineid üle kanda.

Võtsin selle aine ja mõtlesin, et midagi juurde see nagunii ei anna. Loengus käisin jälle aint ühe korra. Sama loeng lõpetati 15 minutit peale algust, kuna räigelt suur kiviajast projektor kronkreetselt andis otsad – asjast tuli tumedat värvi tossu välja.

Aine oli pm AXIS veebiteenustest ja JMS tehnoloogiast. Viimase kodutöö tegemisel sai valida kas teha karmim variant ja saada eksamist vabastus või veic lihtsam ja teha eksam. Mina valisin karmima ja lisaks esitasin 2 nädalat varem, lihtsalt selle pärast, et asi tundus põnev. Õps pani maks punktid ja enne minu äraminekut ütles: “Kui on soov neic asju teha päris elus, siis võib meie firmasse tööle tulla”. Selle peale ma tänasin teda ja vastasin diplomaatiliselt, et kahjuks on juba hea koht olemas.

Rakendus arhitektuurid II

Aine nimetus tundus asjalik ja põnev. Loengusse jõudsin ühe korra. Loengus räägiti väga targalt ja hästi kiiresti, kasutati hästi palju erinevad trendi lühendid nagu: MVC, SOA, AJAX, ORM jne. Väga sügavaks jutt kahjuks ei läinud.

Otsustasin, et ühest loengust piisab. Läksin õpsi juurde seletama enda probleemi -kursuse sisu on väga tuttav, aine eriti midagi juurde ei annaks, aga ainepunkti võtaksin hea meelega. Pakkusin talle tutvuda minu IT Kolledzi diplomitööga ja seda hinnates panna samal ajal eksami hinne ka ära…igaks juhuks. Talle tundus minu jutt liiga konkreetne ja otsekohene. Ta pakkus mulle teha presentatsiooni mingist tehnoloogiast, et teised saaks mulle eksami hinde panemisest kasu. Ka mulle tundus see mõistlik.

Peale 3 kuulist pausi otsutasin kirjutada õpsile, et nüüd just praegu tekkis soov ja julgus teha presentatsioon Microsoft Biztalk 2006 teemal. Õnneks talle meeldis minu idee ja ta lubas mulle anda tüki enda loengust. Lisaks palus, et ma teeks 4 A4 lehest väikse Biztalk tutvustuse. Mõistlik.

Selle “Wordi” dokumendi kokkupanemise tähtajaks oli sess, muidugi ma tegin seda sessi kõige viimasel töönädalal. Üks kord kirjutasin, null korda lugesin, andsin Angile korrigeerida ja lõpuks saatsin ära. Sain vastuse umbes 30 minuti pärast, mis oli väga lahe tglt :) .

Õps ütles, et ma pean tellima nüüd eksami lehe. Mina kui värske TTÜ rebane, pole elu sees kuulnud eksami lehest ega sellest, et seda tuleb tellida. Saatsin küsimuse, et kuidas see tellimise protsess käib ja kas saab seda teha e-maili teel. Vastuses sain teada, et tuleb ikka kohale tulla ja eksami leht toast IT-139 küsida.

Läksin kohale. Loomulikult esimene kord läksin tuppa IT-136, kust mind väga viisakalt saadeti õigesse tuppa. Õiges toas istus suht vana naisterahvas. Ütlesin, et tulen sellise asja pärast nagu eksami leht. Andis lehe. Mina küsisin pastaka. Kirjutasin tabelisse enda nime ja matrikli numbri (enne kooli minekut igaks juhuks vaatasin GMailis, mis matrikli number mul on ja panin selle paberi peale kirja). Andsin ära. Mind vaadati nagu ma oleks loll ega oskaks midagi:

- Kas te ei oska eksami lehte täita?
- Mis asja?
- Mis kursusel te õpite?
- Magistris esimene
- Oiiiii….3 aastat oled koolis käinud ja ei tea kuidas eksami lehte täita?
- Miks ma peaks teadma? Ma olen teises, veic rohkem IT alal arenenud koolis õppinud, kus paberimajandus oli minimaalne.
- Et ikka kõrgharidusega inimene aga ei oska täita paberit….bla…bla

Täitsin lõpuni ära, küsisin, et kas ma peaks enda kõrghardusega peast teadma aine koodi, mille eksamit ma tahan teha. Küsiti kus ma õpin? Ma vastasin, et TTÜs. Õige vastus oli “TTÜ INFORMAATIKAINSTITUUT”. Näpuga näidati raamatu suunas, kus on olemas kõik TTÜ õppekavad ja kõik ained, mis nendes õppekavades on.

Võtsin raamatu, hakkasin sirvima. Mõtlesin et sealt ma küll mitte midagi ei leia. Õnneks vedas ja leidsin suht kohe. Kirjutasin paberi peale, andsin paberi ära. Hakkasin ära minema. Öeldi, et kuhu ma kiirustan ja anti paber tagasi, lisati, et see paber tuleb nüüd viia dekanaati.

Dekanaat oli loomikult lõuna pausil, sest ma tulin kooli kaheteisti paiku. Testisin kõiki 3 ust – kõik olid kinni. Ei olnud midagi teha, pidin tulema 13:30 tagasi.

Tulin 13:20 tagasi, õnneks oli uks lahti. Tädi samal ajal rääkis telefoniga. Võttis minu paberi, vaatas üle, samal ajal telefoni toru oli käes ja torust oli kuulda kellegi seletamise häält. Näitas, et on ok ja mina läksin ära.

ITK oli ikka hea kool, selliseid protsessid ei võtnud üldse aega.

Kirjutan seda posti juba 2 nädalat, juba uus semester hakkas pihta, esimesel nädal proovin käia koolis, vaadata mis aines on mõtet käia ja mis aines sellest mingit kasu ei ole.

Andmebaasi võrguliidesed

Loeng oli kuuendas korpuses, otsisin ruumi päris tükk aega, lõpuks leidsin. Loomulikult jäin hiljaks. Klass oli suht täis, ainuke vaba koht oli esimeses pingis. Samal hetkel kui minu perse maandus tooli peale, tekkis dialoog õpsiga:

- Kas te tulite testi tegema?
- Ahmmmm…..mis aine siin on?
Peaaegu terve ruum hakkas vaikselt naerma.
- Andmebaasi võrguliidesed.
- Sobib.
- Et siis teete testi?
- Nooo Okei…

Ta andis mulle mingi ülessande, küsisin mis ma sellega teen ja miks see vajalik on. Ta vastas, et tuleb paberi peal programmeerida. Mulle tundus see paberi peal progemine suht mõttetu. Vaatasin ülesannet, hakkasin midagi kirjutama. Paari minuti pärast tulid järgmised paberid. Selgus, et seal pean ma programmi koodile lisama kommentaarid. Tegin seda. Lõpus sain teada, et testi idee on selgitada, kes oskab ja kes ei oska. Kes oskavad saavad kohe eksamile minna. Täitsa õige ja konkreetne suhtumine, mulle selline sobib :)

Parool

Juba esimese semesteri alguses kadus mul ÕISi parool. Tegelikult oli ta vana läpaka sees (mis ma kogemata viskasin vastu põrandat), aga selleks, et seda parooli sealt saada läheks rohkem aega kui minna kooli ja küsida uus…….NOT.

Käisin dekanaadis, öeldi, et dekaat sellega ei tegele, vaid TTÜ tuba II-220 vastutab selle eest. Läksin sinna ja alles siis sain aru, et teine korpus on ju remondis. Tulin tagasi tööle. Saatsin e-maili dekanaati seletusega, et ma ei oska “enda” koolis navigeerida. Vastuseks sain, et tuba 220 teises korpuses eksisteerib ja sinna saab ainult läbi karuperse minnes. Kui ei oska, siis pean valvuri käest küsima.

Järgmine päev küsisin valvuri käest kuidas ma läbi karuperse saaks tuppa 220. Seletati. Sain isegi aru. Leidsin.

Asutusin uksest sisse, kurtsin, et olen loll ja parool läks kaduma, viskasin oma juhiloa, et tädi saaks minu isiklikkust kontrollida. Vastu sain sellise pilgu, et mis asja ma talle toppin? Küsis minu matrikli numbrit. Seekord ma oskasin seda vastata. Tädi hakkas paberi peale kirjutama midagi. Ma küsisin, et mis minu uueks parooliks saab. Öeldi umbes: “Mis asja? Mina ise neid paroole ei näe. Ma pean selle paberi IT osakonda viima, et nad muudaks parooli. Tule homme tagasi, siis saad uue parooli kätte”. Krt, ma ei kujuta ette, mis kuradi INFOSÜSTEEM seal taga võib olla, et parooli muutmine peab minema läbi mitme isiku ja võtab nii palju aega.

Ma arvan, et ITKas võtaks see protsess minul 30 minutit aega. Sellest läheks 29 minutit Reinu ja Pillega jutu ajamise peale.

Kokkuvõte

1) ITK on maailma parim kool
2) TTÜ protsessid ei lähe kunagi paremaks, nii on olnud, miks seda muuta?
3) Üldiselt õpsid on mõistlikud
4) Eksamil tuleb vahest kaubelda
5) Ained eriti juurde ei anna, käin paberi pärast

P.S. kirjutasin pikalt ja laialt just neile ITK inimestele, kes plaanivad minna TTÜsse peale ITK lõpetamist.

P.P.S kogu see jutt on minu tõlgendus asjadest ega pruugi teistele niimoodi tunduda

P.P.P.S jätke enda kommentaar ka :)

Kingitused Kadaka turult

Posted on by
4

Laupäeval oli Egoni sünnipäev. Meil Otiga tuli idee kinkida talle rullnoka müts ja rullnoka dressid. Nii trendikaid asju Viru Keskusest päris ei saa. Otsustasime minna Kadaka turule – vanasti liikus seal kõige parem “originaal” kaup.

Läksime Kadaka PRISMA’sse ja hakkasime otsima neid väikseid “knock-off” kaupade lette, kust saaks selle kingi. Alguses me ei leidnud, igal pool olid tavalise kaubanduskeskuse poed, a’la ENTER, K-Arvutisalong jne. Mõtlesime, et sellist asja nagu vanakooli KADAKA turg ei olegi enam. Hakkasime juba väljapääsu otsima, kui läksime mingist koridorist mööda ja leidsimegi väiksed letid, kaup peal.

Hakkasime ringi surfama, tahtsime saada veic läikiva, väga odava väljanägemisega, eriti nilbed rullnoka dressid. Letid olid mingeid mänguasju ja riideid täis, aga me ei näinud seda õiget asja. Vahepeal kuulsime selliseid laused nagu: “Malchiki horoshqje krasovki”, ehk siis “Poisid, mul on häid tosse pakkuda”.

Mingi suurema leti juures hüppas meie ette 45+, paks, eriti excited naine. Kohe hakkas küsima, et mis te otsite ja kuidas saab aidata. Esimesed kolm sõna ütles eesti keeles, ülejäänud vene keeles. Alguses ma rääkisin temaga eesti keeles aga pärast sain aru, et ei ole mõtet.

Ütlesin et on vaja dresse. Näitasin näpuga mingite dresside peale ja küsisin kui palju maksab. Ta ütles, et see on 500 EEK aga ainult dressipluus. Peale seda hakkas temalt lendama meile 100 küsimust minutis. Küsis, kas ma olen enne käinud siin jne. Aga see dressipluus tundus liiga korralik – ei sobinud.

Ütlesin et dressid on sõbrale sünnipäeva kingiks ja ega üle ühe korra ta neid selga ei pane. Vastuseks oli: “Kas sõber on Soomes? See on väga kvaliteetne originaalkaup, Moskvas tehtud, väga hea, väga hea hinnaga”. Ta otsis teiselt letilt välja mingid teised dressid. See juba vastas meie nõuetele – sünteetiline, läikiv, must ja suht suur. Ott proovis igaks juhuks selga, tundus veic lühike aga savi.

Ütlesime, et meil on nokamütsi ka vaja. Siis ta küsis kohe, mis firma oma tahame, tal olevat väga “prikolnqje kepki”. Ma ütlesin, et mul on savi, mis firma. Siis ta tõstis kuskilt kolmanda leti alt mütsid välja. Üks oli must ja Nike’i logoga. Ütlesime – vot selle võtame. Tema küsis, kui suur pea tal on ja pani Ottile mütsi pähe. Ma küsisin palju see maksab. Ta ütles 150 EEK. Ma ütlesin, et 100-ga võtame. Siis ta mõtles 2 sekundit: “Oii, nii odavalt annan, aga ok teeme siis nii”.

Kaardiga sellistes kohtades äri ei käi. Küsisin kus siin pangaautomaat on, et saaks sula välja võtta. “Ja-ja-ja, siin on, SEB on PRISMAS! Kas te ikka tulete tagasi? Äkki ma tulen kaasa, sest äkki te ei tule tagasi”. Ütlesin: “OKei, lähme koos”.

Läksime PRISMAsse, tee peal oli meil vene keelne dialoog:
- Kes see sõber on?
- ….inimene.
- Oi, kas ta on on mingi lahe (krutoi)?
- ……
- Oi, tee olete nii tublid poisid!
- Ok, aitäh.
- 600 krooni üldse ei ole raha.
- On
- Ma ostsin eile lapsele kelgu, 1000 krooni läks maksma.
- ……

Siis kui Prismasse jõudsime, küsis ta:
- Kas teil kilekott on?
- Ma võtan selle, mis sul käes on.
…….
- Kas te hakkate täna viina jooma?
- Ei.
- Oii, ma nii odavalt ikka andsin selle mütsi….aga ok, head poisid olete.

Ott andis talle raha, turumutt oli kohe häppi ja jooksis minema.

Väikelaevajuhi kursustest ja väikelaeva paberite eksamist

Posted on by
11

Ma olen mitu korda rääkinud paljudele, et kunagi tahaks minna väikelaevajuhi kursustele. Paar päeva tagasi hakkasin jumala lambist uurima, mis jahtklubid on Eestis olemas. Täiesti kogemata sattusin Tallinna Jahtklubi kodulehele. Kõige põnevam uudis sellel leheküljel oli:

“Tallinna Jahtklubi poolt korraldatavad kursused algavad 18. jaanuaril kell 17.00. Tallinna Tehnika Kõrgkoolis Pärnu mnt 62, ruum 429.”

Kohe mõtlesin, et kindlasti tuleb vähemalt esimesesse loengusse vaatama minna. Aeg tundus sobilik ja koht on tegelikult väga hea ka. Ang oli nõus kaasa tulema. Helistasin Otile, aga kahjuks talle see suurt huvi ei pakkunud, helistasin Mariole, ta oli nõus tulema.

Kirjutasin maili kursuste korraldajale ja tema vastas, et saab vaatama tulla, aga see aasta on üllatavalt palju rahvast. Tõepoolest klass oli väga täis ja vahepeal oli värskest õhust puudus.

Loengut andis suht vana mees, ma pakuks talle 70, aga vb ma eksin. Teda tutvustati kui vana purjekaga võistlejat. Tüüp rääkis loogiliselt ja sujuvalt, vaid natuke aeglaselt. Vahepeal kui tõi näited enda võistluste kogemustest, siis muutus väga energiliseks ja säravaks.

Loeng hakkas kohe konkreetse teoriaga pihta, ei olnud mingit juttu kursuse organiseerimisest.

Väikelaeva definitsioon on – veesõiduk pikkusega 2,5 kuni 24 meetrit, on seotud harrastuse ja vabaajaga, seda ei tohi kasutada majaduslikeks eesmärkideks.

Väikelaeva nõudeid kirjeldab Europaa Liidu direktiiv: “Directive 94/25/EC of the European Parliament and the Council of 16 June 1994 on the approximation of laws, regulations and administrative provisions relating to Recreational Craft”

Direktiiv jagab väikelaevad neljaks klassiks:

A – ookean, no limit
B – laine kõrgus 4m
C – rannikueri, tuul 6 palli, 2m lainekõrgus
D – tuul 4 palli, 0.3-0.5m (kui teine laev on selle tekitanud)

Väikelaevaga seotud terminid:

külgvaade
veealune osa, veepealne osa
kesktasapind
veeliin – WL/KWL (konstruktori poolt)
paadipõhi
vasakparras/paremparras
esiosa – vöör
keskpaat/kesklaev
tagumine osa – ahter
lahtine paat
pealt kaetud – dekiga
osaliselt dekiga kaetud
ahterpeegel
raskuskiil
kõik mis ülalpool dekki – t
öösel peaks mingi varustus olema
mast peab olema, peab kuidagi püsti seisma
paadil on teoreetiline joonis – TJ

Ja neid termineid oli umbes 10 korda sama palju veel.

Laeval on miljoneid erinevaid mõõtmeid:

kere pikkus – LH, veeliin keremõõtu ei lähe
maksimaalne pikkus – LLOA (6m, 12m)
kõige laiemas kohas laius – BH
veeliini laius – BWL
veeliini pikkus – LWL
peegli laius
paadi süvis – T WL kuni kõige sügavam osa vee all

Siis kui mõisted ja mõõdud olid selged, hakkas tüüp rääkima paadi kerest. Kuidas seda ehitatakse, millest see koosneb ja mida peab vaatama kui ostad endale paadi.

Samas oli juttu kiilidest ka, ennem ma ei teadnud, et mõnedel paadil saab sõidu ajal kiililehte ülesse tõsta.

Et mast ei painduks, läheb paadi “vöörist” masti tippu metallist tross, samast tipust läheb teine tross, mis lõppeb ahtris.

Kõige lihtsam purjetüüp on KAT, mis koosneb aint ühest purjest. KATi purjega jahti endale vb osta ei tahaks, tundub suht “algaja” teema, aga sellega võikse ise esimene kord proovida küll.

Sluup (SLOOP) tüüpi purje on järgmine tase peale KATi. See koosneb juba suurest purjest ja eespurjest, ehk GROOTist ja FOKAst. Kui kunagi läheb jahi ostuks, siis sluup tundub kõige klassikalisem ja kõige levinum.


Genua koosneb suurpurjest ja esipurjest, aga esipuri on suurem kui SLOOPi esipuri.

Sluubist järgmine saam on KUTTER (Cutter). Sellel on kaks esipurjet ja üks GROOT tüüpi puri. Kutterist edasi hakkavad purjete klassid järjest keerulisemaks ja fancymaks minema, eriti kui mastide arv kasvab.

Sailing Channelis näidetakse tihti purjetamisw võistlusi, kus vennad panevad kahe või mitme punkti vahel. Vana rääkis, kuidas nad vanasti käisid võistlemas GENNAKER tüüpi purjetega, ütles et GENNAKERe on mega raske juhtida ja meest, kes oskab neid kasutada, on väga raske leida. Samas selle GENNAKERiga saab kõige rohkem tuule jõudu ära kasutada, eriti kui ta puhub õiges suunas.

Purjetest veel nii palju, et neid mõõdetakse selle järgi, mitu grammi kaalub üks ruut meeter. Nende eest tuleb eriti hästi hoolitseda ja panna kokku arvestades “purje kokkupanemise reegleid”. Tormi jaoks on olemas väiksemad ja paksemad purjed – oleks hea, kui need oleks alati kaasas. Head purjed võivad maksta sama palju kui jaht ise.

Tundub, et kursus rõhutab pigem teooria kui praktika poolt. Loengu alguses Vana mainis ühe lausega, et eksam koosneb siiski praktilisest ja teoreetilisest osast ja praktiline osa toimub väikse kummipaadiga Pirita jõe ääres. Ang Saatis kirja küsimustega korraldajale ja sai sellise vastuse:

“Tere,

teooris käsitletakse paadiehitus, navigatsioon, väikelaeva juhtimine, ohutus, metereoloogi, sõlmed, mereside, seadusandlus jne. Praktilist õpet meie programm ei sisalda, kuid eksamit saate meie juures sooritada. Eksam toimub väikse kummipaadiga, millega saab varem soovikorral proovisõitu teha. Kursuse lõpus saate väikelaevajuhi paberid, millega võib sõita 24 meetri pikkuse väikelaevaga.”

ARKi leheküljel on olemas bürokraatiline jutt väikelaevajuhi lubadest. Aga lugedes kipper.ee foorumi ma saan aru, et eksam toimub koolis ja idee järgi peaks tulema mingi vend ARKist lisaks temale peab olema 3 liikmeline komisjon.

Samas lugedes foorumi, siis enamus tüüpe räägivad, et nad käisid Reval koolis ja pidi eriline turakas olema, et eksamil läbi kukkuda.

“Praegune lubade andmise süsteem eeldab ikkagi inimese enda vastutust ja adekvaatselt oma oskuste ja kogemuste hindamist. Lubade tegemine on pigem õppimise tahte avaldus. Ma arvan, et ka sellel süsteemil ei ole häda midagi. Nii mõnedki suured mereriigid ajavad asju samamoodi ja uppunud tuulepeadest pole kohaliku kalad ennast veel rasva söönud.”

“Muuseas Inglismaal käivad purjetajad kursustel vabatahtlikult – riik mittekommertssõitjatelt lube ei nõua. Siiski enamus teeb kursused ära – ja ma arvan et selline süsteem seab korraldajatele üsnagi kõrged nõudmised.”

“Ka Soomes võib julgelt ilma lubadeta ringi sõita. Seal on see ära reguleeritud kindlustusmaksude suurusega. Kui omad lube – kindlustusmaksed kohe kõvasti väiksemad.”

Määruses on kirjas, et praktilise osa võib sooritada simulaatori abil. Minu teada on selline simulaator olemas ainult Mereakadeemias. Kas peaks hoopis sinna minema?

Leidsin raamatu nimega “Sailing for dummies” Amazon’is maksab 14USD, samas neid Dummy raamatud on tavaliselt suht vähe kvaliteetse sisuga, aga 14USD eriti ei tapaks ja kindlasti lollimaks ei muutuks peale raamatu sirvimist.

Praegu torrentist tirisin “Virtual Skipper 3″ mängu, screenshotidel tundus suht lahe, praegu peaks testima, kes ikka on nii hea.

Minu praegune seisukoht on, et 95% tõenäosusega ma hakkan käima kursustel, sest nagu ma aru saan, on kõik sellised kursused puhtalt teoreetilised ja ühelgi Eesti purjetamise koolil (neid on päris palju) väga korraliku varustust ei ole. Kui paber on käes, siis saaks omal käel vaikselt endale kaatri ja jahi kogemusi omandada.

Wikipedia kirjeldab SNARK paadi: “The Snark is a lightweight lateen rigged sailboat. At fifty pounds, eleven feet long with a thirty-eight inch beam, these boats are easy to transport, easy to sail, and unsinkable, a good choice for a beginner or day sailing.”

UPDATE: On olemas mittu väikepurjeka klassi “Optimist”, “Laser Radical”, “Laser 4,7″, “Zoom 8″ ja “470″

Sellel suvel tahaks Pirita jõel proovida Optimist purjekaga, et saada purjetamise tunne kätte :) Järgmine samm võiks olla “Laser Radical”

Kogu jutt, mis ma siin kirjutasin, võib olla täiesti vale, sõltub kas ma sain nendest asjadest õieti aru.

Slovakkia reisi muljed

Posted on by
38

Kõik koguaeg küsisvad, “kuidas oli?”, “oli lund?”. Olen sama muljetamise teksti igale ühele personaalselt kirjutanud, aga enam ei viitsi.

Põhiprobleemiks oli lumi, seda oli vähe. Igal pool on ainult kunstlumi. Esimesel mäel oli nõlv mõnusalt jääs, ei mingit lahtist lund. Enne kui mäe pileti ostuks läks, ronisime Aarega mäe otsa, et kohe testida kui palju lauasõidust on unustatud. Nagu ikka hooaja alguses – tasakaal ei ole tasakaalus. Kuna terve päeva mäe piletit ei olnud mõtet osta, siis esimene tund ronisime ise mäele. Alles peale kella 12 sai poole päeva pileti osta. Tõstukid olid kõik “nööbiga” ja tõstuki rada oli väga ärasõidetud suuskadega, lauaga ei olnud väga hea ülesse sõita.

Teise päeva mäe lume olukord oli veel kehvem. Tõstukiga sõitsime ülesse. Tõstukilt tundus, et all on väga mõnus rada, mis ei olnud veel valmis. Rada algas 45 kraadi kallakul ja oli suht jääs. Siis oli nöör, aga sõitsime ilusti selle alt läbi. Rajal töötasid lumekahurid, alguses tundus, et lõppude lõppuks saime nii palju lahtist lund, kui vaja, aga tegelikult kunstlund ei anna võrrelda päris lumega. Lund oli, aga ta tundus nagu oleks kokku pressitud. Kuna rada ei olnud valmis, siis poole peal oli vaja laud ära võtta ja jala alla minna.

Sellist seiklust ma ei viitsinud korraldada rohkem kui üks kord. Päeva lõpuni pm harjutasin Angiga laua tehnikat, kuna mäel ei olnud midagi paremat teha.

Samal mäel ootasime Aarega 25 minutit, et baari tädi valaks õlut. Ma proovisin tädile seletada 3 erinevas keeles kuidas õlut valada tuleb, et vahtu tekiks minimaalselt, aga ta oli loll, ei saanud mitte mõffi aru.

Kolmandal päeval läksime SkiParki, päeva alguses oli seal väga hea nõlv, 6 inimeselises gandoolas sai ülesse. Lumi oli veic märg ja vahest sadas vihma aga sõita oli mõnus, hästi palju lahtist lund. Vahepeal jalalaba läks krampi, siis pidin peatuma ja lihtsalt puhkama. Ang ütles, et see on vedeliku puudusest, aga 2 õlut hiljem ikka oli sama probleem. Seal samal mäel sai proovitud grillitud kohaliku “klabasa”, mis oli eriti räme vorst.

Peale SkiParki polnud erilist soovi termaalveebaseini minna. Mingi vesi, mis tuleb kuskilt mägedest, väga kuum, väga pruun ja väga haiseb. Läksime sama veekeskuse restorani. Alguses tundus “OK” koht, ettekandja kohe küsis kust me oleme ja pakkus vene keeles rääkida. Tavaliselt Slovakkia inimesed ei saa mõffi vene keelest aru. Sai kõik ilusti tellitud. Siis kui hakati toitu tooma, lükkas teine ettekandja kogemata Terje tee tassi ja pool teest loksus välja. Ei mingit vabandust ega “sorry”. Mulle tavaliselt sellised “ebaviisakad asjad” ei meeldi. Hakkasin ettekandjale näppudega seletama, et nüüd sa tood uus tee, alguses ta sai aru, et ta peab mulle tooma uue tee. Nagu: “How dumb can you be?”. Siis kui ta tee tõi, ütlesin talle, et see on tasuta, besplatno, ja et ta kindlasti saaks aru, et “Zadarmo”, kohalikus keeles tasuta. Õnneks ta sai aru ja arve peal oli üks tee. Arvega oli järgmine jama. Näitasin ettekandjale, et me Angiga maksame koos ja Terje eraldi. Ta hakkas näitama, et enam ei saa eraldi maksta, et tal kõik arvutis, siis ma ütlesin:

- Miks ma ei saa?
- Sest teie ei öelnud alguses, et tahate eraldi maksta
- Miks sa ei küsinud? Kust ma tean, et ma pean seda alguses ütlema?
- Mul on juba kõik arvutis sisse löödud, ma ei saa midagi teha
- Tee ümber
- Te ei öelnud mulle, et tahate kaardiga maksta, mul on juba teie laud sisse löödud
- Kust ma tean kuidas su kassa aparaat töötab?
- Ma ei saa midagi teha
- Mõtle välja, teine variant ma lähme minema ja arve jääb maksmata
- Miks sa räägid minua “Sa” koguaeg, ma olen sinust vanem
- Miks ma ei või?
- Kas sa kultuurist tead midagi?
- Kes sa oled, et sa mulle kultuurist hakkad rääkima?

Ta läks minema, paari minuti pärast tuli tagasi ja küsis kes mida tellis, samal ajal meie kaardid olid juba laua peal. See restorani moodi koht oli suht suur ja ta kõndis köögi poole, ilmselt siis tuli talle meelde, et unustas meie kaardid võtta. Keeras ringi ja hakkas mulle midagi näitama, umbes, et ma peaks ise talle enda kaardi tooma. Ma näitasin näpuga laua peale ja paari sekundi pärast ta sai aru, et ma ei hakka tema järgi edasi-tagasi jooksma. Ta tuli, võttis meie kaardid, tegi 5 sammu, siis tuli tagasi küsis kelle kaart kelle oma on. Suht loogiline küsimus, aga mitte siis kui Terje kaardi esiküljel on blondi peaga naise pilt. “How stupid can you be?” Peale seda mõtlesin, et õnneks tüüp sai enda arvutiga hakkama, jätan talle veic rohkem tippi, muidu hakkavad eestlasi vihkama ja järgmine kord sülitavad kellegi prae sisse.

Terjel oli kiibiga kaart ja see kaardi aparaat oli neil köögis nagu jällegi väga fucking loogiline, et kliendid koguaeg käiks köögist läbi. Terje sõnul nad ei osanud seda aparaadi kasutada, kuna kiipkaart tuleb aparaadi sisse panna, mitte magnetriba tõmmata, lõpuks Terje ei saanudki enda kaardiga maksta ja maksis sulas.

Õhtul läksime terve karjaga rahvustoidu restorani, alguses tundus, et kari ei mahu, lõppus isegi sai istuda 7kesi 4se lauas. Sisse tulles oli väga hea šašlõki lõhn, mõtlesime….ehh….täna saab head liha…..Not. Toodi eriti kuivad kartulid eriti kuiv liha. Koha peal oli elav muusika. Isegi mina enda muusika haridusega sain aru, et nad oskavad 3 lugu ja mängivad neid lugusi tsüklis.

Oli näha, et suure pilli, kontrabassiga mees ei viitsinud eriti mängida ja oli kuri. Mingi hetk ta hakkas toetuma enda suure pilli peale. Ma hakkasin teda parodeerima, toetasin samamoodi Angi peale, tüüp läks eriti närvi, lükkas enda pill minu poole ja näitas umbes et “mängi ise”. Ma vastasin talle umbes ära plõksi ja tee enda tööd edasi. Tegelikult oleks pidanud mängima minema. Aga peale seda ei vaadanud ta kordagi minu poole ja hakkas mängima paremini. Arve toodi meile käsitsi kirjutuna, paberi peal.

Huvitav mida arvaks sellest Eesti Maksuamet, kui ma maksaks firma pangakaardiga?

Ära minnes näitasin suure pilliga tüübile thumbs-up ja ta naeras vastu.

Neljandal reisi päeval mäel ei käinud, mõtlesime et vaatame Popradis ringi. Tegemist oli riigipühaga, kiriku vennad seda nimetavad 3 kuninga päevaks vms. Päeva alguses andis koor, kellega reisil olime, kirikus kontserdi. Kontsert kestis ca 45 mintsa. Sellel ajal ma pildistasin.

[fotopede]
Valgust tundus suht vähe alguses, 17-40′ga sai 1/40-1/60 ISO 800 f4 ilma välguta täitsa hakkama.
70-200 ilma välguta oli suht mõttetu, isegi ISO 1600 1/125 oli suht underexposed


selle pildidga ma olen ülirahul, tuleks veic mängida veel, taga taustal olev inimene maha võtta ja tagatausta kontrasti vähemaks. Aga muidu hea pilt, minu esimene pilt mille ma submitisin radiantvista “Daily Critique” alla.
[/fotopede]

Peale kiriku konserti läksime linnapeale hängima. Ang hullult tahtis mingeid suveniire osta. Mulle tundus, et “turistimaksu” maksmine on suht mõttetu. Käisime kohalikus “ViruKeskuse” konkurendis. Seal oli päris äge raudtee, proovisin viisakas olla ja küsisin müüjalt, kas ma tohin raudteest pilti teha:

Samas poes oli mingi suveniiride pood, enamus suveniiridest olid suht igavad: slovakkia lippuga särgid, õlle kruusid…..turistide teema. Munni mõõtmis laud oli küll veic gay. Samast poest saime endale “liha peksmise haamri”, maksis 103 SK, mis teeb 50 meie raha. Eestis pole kuskil näinud sellist riista. Et saime osta suveniiri ilma turistimaksuta.

Kui suviniir oli olemas, võtsime eesmärgiks osta järgimine Slovakkia suveniir – kohalik Rumm. Slovakkia inimesed nimetavad seda ummiks, ei tea mis brändingu teema siin on. Nisu ja Marxiga läksime kohaliku säästukasse, kust sai 180 SK eest ühe liitri seda jooki. Samas ostsime ploomiviina, seda veel ei ole proovinud, aga ma arvan, sellest tuleb varsti uus seiklus.

Sellel päeval tegin päris huvitava panoraami, mida ilmselt saate endale varsti tellida Decorate’ist (www.decorate.ee).

Kõht läks tühjaks ja läksime mingisse Pizza kohta, tellisin Hawaii Pizza. Nii palju annasse ma ei ole elu sees pizza peal näinud. Läksin basilicut juurde küsima, ütlesin: palun mulle üks basilicu purk.
- Basilic, green, dry, the one you put on pizza

Selle lause peale pakuti mulle: Tabascot, “zubachistkat”, kohvi tassi, oliiviõli, soola, pipart. Kui ettekandja sai lõpuks aru, mida ma tahan, hakkas kokk plaksutama, väga sõbralikult, et sai nalja.

Arve tuli kokku 666 SK, andsime 700 SK, ülejäänud tippiks, selle eest ettekandja ütles meile igale ühele “head aega” personaalselt. Kokkuvõttes oli see Slovakkia kõige parema teenindusega söögikoht, nii et pluss punktid neile.

Õhtuks meil oli saun kinni pandud hotelli “Leasure Center”‘is, üks tegi lahti väga gay vend, astusime sisse. Tüüp oli vaga suurte põhimõttetega, ma eksisin üksega, siis jobu hakkas mulle kõrva karjuma, nagu väga viisakas. Naised läksid eraldi garderoobi, mehed eraldi. Hakkasime riided ära võtma, siis tüüp astus, ilma kopputamata garderoobi üksest sisse, ja andis meiele rättikud. Aare ütles, et ta on jumala kindel, et tüüp läheb samamoodi tsikkide garderoobi, ja tal oli õigus. Saime tillid paljaks ja läksime sauna. Saunas vett ei olnud. Läksime vett küsima. Esimene kord tüüp tuli ja kallas ise, aga ämbri meile ei jätnud. Aare läks küsima mis värk on? Selgus on Slovakkia inimesed ise ei oska vett kerise peale kallata, selleks peab olema kõrgeltharitud ja certificeeritud inimene, kes teab millal tuleb vett kallata. Aare sai teada, et tüüp on “The Water King” ja keegi ei tohi teda segada. Kui tüüp tuli vett kallama, alati hoidis leili üks lahti. Ma proovisin talle seletada, et ta on loll ja ei tea kuidas eestlased saunas käivad, aga tal oli selge “The Water King” põhimõtte.

Viimane päev oli vapsee mõttetu mäe päev – sadas vihma. Päev algas sellega, et läksime koobastesse, mis oli omamoodi huvitav kogemus. Tudengi pilet maksis 140 SK vms, lisaks oli pildistamise maks. 150 eesti krooni, et ma saaks “pildistamise loa”. Mis seal ikka, andsin 300SK, sain helerohelise kleepsu vastu. Paar head pildi sai, aga selle asja ostmine oli küll mõttetu, sest kõik kellel seda fancy-shmancy kleepsu ei olnud, pildistasid rahulikult ja keegi ei öelnud midagi. Ekskursiion oli vene keeles, sest oli mega suur grupp pohmellis u-fucking-kranians või belo-fucking-russians. Ekskursiooni tädi kõlaris ütles, et koobastes on konstantne temperatuur 7C, oja sees on kristalne puhas vesi ja steriilne puhas õhk. Mina küll tundsin pohmelli haisu igal pool, huvitav miks? Olin alati kõige taga, muidu ei saanud rahulikult pildistada.

Aare – suusaaktivist, läks kohe mäele ja kohe tuli tagasi. Ütles, et mägi on jumala kiilakas ja ei ole mõtet mäe piletit osta. Tõepoolest mägi oli vaene lume poolest, kuigi teised omadused olid OK. Samas mäel proovisime otsida midagi süüa. Mul tuli räige burgeri isu. Leidisme burgeri putka. Valisin komplekt number 3. Näitasin Komplekt ja kolm näpp, loll slovakkia inimene ei saanud minust aru. Algul andis mulle 2 Nestea’d, 2 burgerit ja siis kõik teised võimalikud kombinatsioonid. Proovisin seletada, et ma tahan “warm”, “hot”, “microwave” burger, tema jaoks need sõnad olid üle mõistuse ja mina loobusin seletamisest. Teises kohas võtsin pasta, mis oli isegi söödav. Kaks või kolm inimest olid mäel ja terve buss, 50+ inimest, pidid neid ootama – ühesõnaga karjaga reisimine.

Peale mäge läksime bussi karjaga sita-vee-basseinidesse. Kuna mul oli palavik 37.2C, siis ma ei riskinud, vaid läksime Marxi ja Nisuga mingisse pizzakasse, kus alguses ei olnud inglise keelset menüüd. Aga ettekandja kohe sai probleemist aru. Saime näppudega seletatud, et Nisuga tahame pitsa pooleks teha ja popcorni peale ei taha, vaid chilli oleks parem. Pizza oli enam-vähem, ma näitasin “thumbs-up” pizza poisile ja temal läks tuju paar % paremaks. Kui igal ühel oli 2 õlut sees, siis leidsime menüüst B52. Nende B52 oli pealt roheline, et ilmselt Cointreau asemel on mingi roheline viin. Cointreuga B52 on ikka kõige parem. Pitsi peal oli kirjas B52 – kui ma seda pitsi nägin siis sain aru, et ma pean seda endale saama. Ettekandjalt küsisin, kui palju maksab see pits, kui ma viskaks selle katki. Ma ei tea, kas ta sai minust aru, igatahes ma ei andnud talle võimalust laua pealt seda pitsi ära viia. Küsisime arve, ta tõi, panin lisaks 100SK pitsi eest. Kui ta tuli tagasi, siis ütlesin, et nüüd seda pitsi ei ole olemas, siin on sulle sott pitsi eest.

Enne kui saime Eesti poole liikuma hakata, pidime ootama 1.5 tundi enne kui kari tuleb haisva-vee bassinist välja.

Hakkasime liikuma Poola poole, enamus Poola teest ma magasin. Buss jõi ja laulis. Krdi Poola on nagu suur küla, kus keset kiirteed iga 5 kilomeetri tagant on punane valgusfoor ja iga valgusfoori juures on jeesuse rist.

Eesti pirivalve oli ainuke kes, ütles: “Tere, Eesti piirivalve” bussi sisenemisel. Umbes kell 7 õhtul olime juba kodus.

Kokkuvõttes oli OK reis, aga super hea ei olnud, sai uusi kogemusi:

1. Suure karjaga enam suusareisile ei lähe
2. Slovakkia õlu on hea ja odav
3. Slovakkia inimised on lollid, ei oska eesti, ingilse, vene, näpu keelt
4. Janaari algus ei ole kõige parem aeg minna suusareisile, kuna lund vähe
5. Tõstuk peab olema maksimaalselt 100m, mitte 1.5 tunni sõidu kaugusel
6. Slovakkia pubides ei saa normaalset toitu
7. Kui tahad kaardiga maksta, siis tuleb enne menüü kätte võtmist seda öelda, väga selgelt ja küsida igaks juhuks üle
8. Slovakkia vein on odav ja isegi joodav, aga Eestis ma pigem jooks Tshiili veini
9. Järgmine aasta pigem läheks Rootsi kui Slovakkiasse.
10. Sai vaidlemise isu mingiks ajaks täidetud :)
11. Suveniiriks sai köha ja nohu

P.S See on minu elu kõige pikem blogi post, kui sa lugesid selle algusest lõpuni, siis jätta kommentaaridesse enda nimi ja mina võibolla kunagi varsti teen sulle õlle välja.