Viimane semester oli suht lebo, koolis käisin maksimum 5-6 korda ja enamus magistritöö asjus. Oleks saanud veel vähemaga hakkama, aga koolis, kus õpetatakse tarkvaraarendust ei saa keegi digitaalselt allkirjastatud dokumenti lahti teha.

Andmebaaside administeerimine

Miks ma võtsin selle aine? Sest mul oli 0.5 AP 60st puudu ja oli vaja võtta mingi lihtne aine, mis annaks mulle need 0.5 AP-d.

Aines käisin aint kodutööd näitamas. Kodutöö tähtaegadega oli mingi suur segadus. Ehk 4ndal mail oli aine kodukal kirjas järgmine tekst:

o Postgresql ab praktikum (ülesanne 31.03.08, ettenäitamise tähtaeg 05.05.08)
o Oracle ab praktikum (ülesanne 14.04.08, ettenäitamise tähtaeg 12.05.08) NB! PostgreSQL ja Oracle praktikum ei ole veel välja kuulutatud, mis tähendab, et viidatud ülesanded võivad veel muutuda.Üks päev enne tähtaega “viidatud ülesanded võivad veel muutuda”? Väga tore,. Teed valmis ja siis järgmine päev peab ümber tegema?

Multimeedia

See on vist ainuke aine kus ma pole kordagi ei loengus ega praksis käinud. Ülesannete esitamine käis rangelt läbi FTP serveri, enda veebist ei tohtinud ülesandeid esitada. Huvitav miks? OK, FTP-sse sisselogimine oli päris pain. Ma ei tea miks, aga millegipärast just enne tähtaega sain FTP serverisse sisselogimisel alati järgmise teate:

Status: Connecting to 193.40.254.234:21…
Status: Connection established, waiting for welcome message…
Response: 220 Serv-U FTP Server v5.0 for WinSock ready…
Command: USER tudeng
Response: 421 Too many users – please try again later.
Error: Could not connect to server
Status: Delaying connection due to previously failed connection attempt…

Muidugi kui ma Jaak Hennole kirjutasin kirja, et kodutöö esitamisega tekkisid raskused, siis mingit vastust ma ei saanud. Äkki maili serveriga oli “too many users, please try later” samuti?

IT projektijuhtimine

Kodutööde esitamine käis läbi emaili - saada töö ja järgmine päev saad vastuse saadud punktidega. Ülesanded olid väga hästi defineeritud ja punktide arv oli ülesannete püstituses kohe juures. Kokku oli 4 ülesannet ja Karin Rava saatis vastuseks maksimum punktide arvu. Lisaks oli võimalik saada extra 10 punkti selle eest, et kodutööd on õigeagselt esitatud, mis mul olid.

Enne eksamit selgus, et mina seda 10 punkti ei saanud. Hakkasin uurima miks. Kõik nagu peaks olema maksimumi peal ja tähtajaliselt esitatud. Selgus, et tegelikult ei olnud maksimum ja hakati mulle mingit jama ajama (kas selleks, et enda arvutusviga varjata?).

Enne eksamit lugesin kõik materjalid läbi. Pean tunnistama, et nii kuiva projektijuhtimise teksti pole ma väga ammu lugenud.

Eksamil ütlesin õpsile, et tegin samasuguse aine üle tee asuvas majas, mida andis Margus Püüa ja peab tunnistama, et Marguse aine oli kõvasti parem. Mis hinde ma Karinilt sain? Ei midagi väga head.

Lõputöö

Alustasin kirjutamist juba detsembris ja siis terve kevade nädalavahetustel. Vähemalt ei pidanud õppepuhkust võtma.

Juhendajaks oli Jaanus Pöial, lisaks pidin võtma “TTÜ juhendaja”, sest nagu dekanaadis öeldi  siis “Ilma TTÜ juhendajata ei saa see magistritöö kaitstud!”. Selge, ilmselt reeglid on karmid, eks ülikoolis reeglid paevadki olema karmid.

Hakkasin uurima, kuidas TTÜs vormistatakse lõputöid ning kuidas kaitsmise protsess käib. Tulemus oli suht nulli lähedane. Veebis oli kirjas umbes pool A4 selle kohta ja mis fontiga tuleb kirjutada magistritöö. That’s it.

Kõige lõbusam oli muidugi esitamise tähtaeg. IT maja all keldris oli kirjas 12. mai. Infotehnoloogia teaduskonna veebis 26. mai. Saatsin kirja TTÜ informaatika instituudi juhatajale, et kumb esitamise tähtaeg on õigem? Vastuseks sain ”Vaadake veebist”.

Läksin kohapeale. Alles siis selgus, et infotehnoloogia teaduskonnal on tähtaeg 26 mai ja informaatika instituudil, mis kuulub infotehnoloogia teaduskonna alla, on 12 mai. Näidati mingi kolmas kodukas kus oli 12. mai tõepoolest kirjas.

Juhendaja arvamuse saatsin juhendaja poolt digitaalselt allkirjastatult. Vastuseks sain “Kuidas ma seda ddoc faili lahti teen?”. Seetõttu pidin uuesti kooli minema.

Üllatuseks kaitsmiste ajad olid samas veebis üleval.

Kaitsmine läks väga hästi, küsiti palju aga suht “bla-bla” küsimusi, kus sai “bla-bla” vastata.

Diplomite jagamise järjekorras ei viitsinud seista, seega aktusele ei läinud, kuna puudub mingi emotsionaalne seos selle kooliga. Diplomi järgi läksin dekanaati alles paar nädalat hiljem.

Kokkuvõte

Kui te ei viitsi lugeda kõiki postitusi TTÜ teemal, siis summeerin need ühe lausega. “Ärge minge TTÜ’sse informaatika magistrit tegema, vähemalt mitte IAPM02 õpekava järgi”.

Need on minu väga subjektiivsed arvamused. Ma loodan, et teil olid või tulevad paremad kogemused.

Kolmandat semestrit oli väga lahe alustada, sest saime koos Otiga loengutes käia. Kuuks ajaks tuli tudengi tunne tagasi (kahjuks see tunne oli ITK lõpetamisega kuskile kadunud). Jälgisime Otiga tähelepanelikult, mis peod on TTÜ-s tulemas. Ühe korra käisime KORP! Tehnola külalisõhtul. Kahjuks semestri lõpuks Ott otsustas, et TTÜ ei vääri tema pingutusi. Eks tal on õigus ka. Tegelikult, kui mina oleks tema, siis ma teeks täpselt samamoodi.

Inglise Teaduskeel

Kui keegi ütleks, et TTÜ inka on kõige mõttetum kiberniit (loe nuss), siis ma ei suudaks ühtegi vastuargumenti tuua. Ma saan aru, et keelt ei ole võimalik õppida loengus või praxis käimata. Ma olen kindel, et 99.99% IT magistrantidest käivad tööl, kuid aine põhinõue on, et ei tohi puududa rohkem kui 2 korda, kui väga vaja, siis maksimaalselt 4 korda. Come on! Käia kaks korda nädalas koolis ühes aines, see on väga suur luksus, eriti kui võtta arvesse TTÜ asukohta. Minu arvutuste järgi olen ma ikast puudunud vähemalt 5 korda. ITKs oli inka valik aine – kes tunneb, et on vaja õppida, see võtab selle aine ja see, kellel ei ole aega käia, ei võta. Miks siis TTÜs teistmoodi on?

Mulle meeldib kui mingeid eksameid või teste haibitakse täiega üle. Nagu see sama inka tasemetest. Eelnevalt tuleb dekanaadis registreerida, enne kui lähed testi tegema kontrollitakse sinu dokumenti. Läpakad, kotid ja joped tuleb panna kuskile nurka, et neid oleks hea teisel inimesel kogemata endale võtta, kahe inimese vahel peab olema paar meetrit vahet, suures auditooriumis ei tohi korraga kõndida/välja minna üle ühe inimese jne. Kas sama teema ei olnud keskas?

Inka test ei olnud nii raske, ainult et ma ei saa aru kuidas ma 100st 75 punkti sain? Vahepeal oli idee teha test meelega halvasti, et saada nõrgemasse gruppi, et saaks kergemalt läbi. Kuna ma tahtsin kindlasti teha selle aine sügisel ära, siis kirjutasin vastuste lehele “lähen järgmine semester välismaale, seetõttu on väga vaja see aine sügissemestril ära teha”.

Teine mõttetu ja võimatu asi oli gruppide vahetus. Tahtsime Otiga samas grupis olla. Ma ei tea, kas ma sain keskmisesse või uber-advanced gruppi. Kui Otiga küsisime Inka õpsilt, et millene grupp on kangem, siis õps keerutas 5 mintsa ja lõpuks ikkagi konkreetselt ei vastanud. Kui gruppide tase on sama, siis miks grupi vahetus ei ole võimalik?

Aine põhiülesandeks oli klassi ees peast luuletuste lugemine, kahe sõna kokku kleepimine ja rapordi kirjutamine väga tähtsale ninamehele. Poolte kodutööde tegemisel ma muidugi väga ei pingutanud. Ainukesed asjad, mida ma ette valmistasin, olid ettekanded.

Ettekannete slaidid oli vaja teha kilede peale, kuna 21. sajandi ülikoolis, kus õpetatakse tehnoloogiat, ei ole powerpoint slaidide kasutamine lubatud. Tänu inkale sain teada, et on olemas erinevaid kilesid – mõned sobivad laserprinteri jaoks, mõned mitte ja kui üks kord olin esimene presenteerija, siis sain proovida kuidas vanakooli lambiga projektor tööle panna. Täitsa sain hakkma, seni kuni avastasin, et voolujuhe ei olnud sees. Muidugi Lukk ehk õps muutus väga närviliseks, et kuidas ma ei saa sellise asjaga hakkama, nagu ma teeks seda esimest korda elus. Selle peale vastasin, et tõepoolest teen esimest ja loodetavasti viimast korda.

Inka viimasel praxil pidi terve grupp valmistuma ette suureks koosolekuks, kus hakatakse arutama väga olulist teemat. Eelviimasel praxil pidi grupp välja mõtlema teema, mida arutama hakata. Kuna see oli grupi otsus, siis läks õps 15 mintsa enne tunni lõppu ära, et grupp saaks vabalt mõelda ja otsustada. Viis esimest minutit istusime rahulikult vaikuses, asi ei liikunud kuskile. Lõpuks mõtlesin, et hakkan esitama küsimusi, et leida ühine teema. Umbes kümne minuti pärast oli teema olemas. Lõplikuks teemaks sai “Tallinna liiklus ja kuidas saaks seda parandada”. Grupp valis minu koosoleku juhiks. Mina omakorda jagasin grupi kaheks ja andsin kahele inimesele ülesandeks valmistada ette ettekanne, mis räägiks Tallinna jalakäijate ja autoga sõitjate seisukohtadest ja ettepanekutest. Teised pidid mulle järgmiseks hommikuks saatma igaüks 3 ettepanekut või seisukohta koosoleku teemal.

Praxis jälgisin, et meie koosolek oleks ajagraafikus ja lõpus summeerisin meie arvamused tahvli peal. Kõik oli nagu tore, praxi lõpus õps ütles, et meie koosolek jõudis ilusti vajaliku tulemuseni. Kui praxi lõpus hindamiseks läks, siis ma sain juhtimise eest “poor” ehk 2. Põhjenduseks oli see, et ma ei juhtinud koosolekut piisavalt, et olin väga passiivne. Kas juhi eesmärk ei ole asju ära delegeerida ja kui on probleemid, siis sekkuda? Ilmselt on proua Lukki juhtimisstiil ja kogemus teistsugune kui minul. Peale seda praxi mul kadus igasugune usaldusväärsus tema hinnete objektiivsusest.

Nendes valdkondades, kus ma olen tsipa tugevam kui keskmine inimene, sain inkas alati halvema hinde, kui minu arvates sama ülesandega halvemini hakkama saanud grupikaaslane.

Eksam oli minu jaoks väga teistsugune kogemus, sest kogemata sai eelmisel õhtul Helmese jõulupeol natukene veiniga üle pingutatud. Tulemus oli see, et kui raporti kirjutamiseks läks, siis ma väga kaine ei olnud ja kui ettekannet läksin tegema, siis hakkas pohmell tulema. Selles olen ma muidugi ise süüdi.

Inka kokkuvõtteks ütlen nii palju, et Alliki Lukk on ikka tüüpiline inka õps – läheb mõttetute asjade pärast närvi, norib neid, kes talle väga ei istu, arvab et temal on alati õigus ja ainult tema teab kuidas asjad tegelikult käivad.

Ergonoomika

Loengus käisin ainult ühe korra, esimeses loengus. Loengu põhilauseks oli:

Suurem mees teeb rohkem avariisid.

Kui inimesel on punased riided, siis ta teeb vähem avariisid.
Punaste autodega juhtub vähem õnnetusi.

Sain aru, et väga palju targemaks seal ei saa.

Kusjuures nende samade väidete peale hakkas üks vene naisterahvas täiega paska suust ajama a la:

- Mis lolli juttu te räägite! Mis sellest kasu on? See on jama üldse! Kuidas te saate selliseid küsimusi küsida?

Okei, see aine võib olla veic ebavajalik, aga kui sinu ees seisab professor, kes on terve elu asjaga tegelenud, siis sellist pläma on küll loll ajada. Ma olin väga üllatunud, et õppejõud väga rahulikult rääkis temaga. Muidugi see mõttetu naine ajas veel rohkem mõttetut juttu, kuid eks ta ise näitas kõigile kui loll ta on. Sama mutt plõksis ka eksamil, sest tema ei saanud eksamist vabastust. Peale paariminutilist plõksimist ütlesin üle terve auditooriumi: “Äkki seda probleemi oleks parem lahendada ukse taga, kuna vaevalt keegi tahab sind siin kuulata!”

Prax oli täielik keskkooli tund. Esimene kord kui me Otiga sinna läksime, rääkis praxi andja terve grupiga vene keeles. Küsisime üle, et mis ainega tegemist on? Peale seda küsimust hakkas õps rääkima eesti keeles. Ta küsis iga paari minuti tagant kõigilt, et kas ikka kõik said aru, äkki on vaja vene keeles korrata. Täielik keskkool.

Praxi eesmärk oli teha 8 grupitööd. Ühes töös oli vaja mõõta, kui palju müra on trammist väljaspool ehk joosta trammi järgi ja seda mõõta. Trammi järgi meie muidugi ei jooksnud, vaid tegime katse autoga. Kõik need ülesanded olid küll harivad, aga kuna meie eesmärk oli kiiresti asi kaelast ära saada, siis tegime kiirelt ära ja peale seda lendas see peast välja.

Meie grupp koosnes 5st inimesest: Mina, Ott, Merlin ja kaks nohikut. Üks nohik oli vait ja nõustus iga asjaga. Teine nohik ei saa ilmselt TTÜst väljaspool väga tähelepanu. Ta proovis oma arust nalja visata ja targutada. Kui tunnitöö kaitsmiseks läks, siis ta proovis veel rohkem targutada, meie pealt maha teha ja näidata, et tema on ikkagi universumi tipp.

Praxide lõpus oli eksam, kus ma praxi õpsi juures kaitsesin enda viimast tööd. Õpsile meeldis pikalt rääkida. Terve fucking kaitsmine kestis minu jaoks 45 minutit ja pool sellest ajast rääkis õps. Lõpuks ta ütles mulle, et minu teadmised ergonoomikast on minimaalsed. Selle peale lisasin, et need on piisavad arvestuse saamiseks, mis ongi minu eesmärk.

Programmeerimise erikursus I

Aine eesmärk oli õpetada meid C++ progema. Eesmärk on väga suur ja positiivne, kuid selleni jõudmine oli äärmiselt ebaefektiivne.

Kõik slaidid olid kilede peal ja lisaks sellele käsitsi kirjutatud. Kindlasti on pilt parem kui 1000 sõna – vaadake kuidas nagi välja tavaline Viktor Leppiksoni slaid. Kusjuures slaidid olid suht ammu tehtud arvestades seda, et ühest kohast leidsin sellise koodi rea “#include DOS.h”. Kui loengus käisin, siis panin tähele, et pooltel inimestel olid need samad slaidid välja prinditud ja enamus grupist kirjutas Viktori juttu vihikusse.

Küsimusele, kas kursusel on koduleht olemas, sain vastuseks: “Midagi sellist oli vist kunagi olemas, aga praegu ei mäleta, otsige ise”.

Reaalselt kuskil oli mingi suvaline leht. Materjalid jagas Viktor CD plaadi peal. Need samad loengu kiled, mis olid sisse skänneeritud. Tekib küsimus: “Milleks on e-mail vajalik?”.

Loengus käisin täpselt poolteist korda. Esimeses ja kunagi lõpu poole, kus poole pealt läksin ära. Kord proovisime Otiga praktikumi minna, aga kohapeal saime teada, et praktikumid on tunniplaanis küll olemas, kuid reaalselt neid ei toimu.

Teadsin, et Viktor Leppikson on kirjutanud C++ raamatu eesti keeles, hakkasin seda otsima. Lootsin, et äkki on see abiks eksamiks ettevalmistumisel. Leidsin Apollo Raamatupoest selle raamatu, lisaks oli seal kaks huvitavat kommentaari:

Seda raamatut ei soovita – sellest saavad aru ainult need, kes c-d oskavad, aga neile pole seda raamatut vaja.

Raamatu sissejuhatus on paljulubav, kuid sisu on tegelikult kehv. Kuskilt internetist leidsin koduka, kus oli allalaadimiseks palju parem raamat C-keelega programmeerimisest.

Ilmselt sellest raamatust ei oleks kasu.

Eksamiks oli meil kokku pandud üks suur Google Docsi dokument, mida oli väga mugav mitmekesi täiendada, sealt sai mingi pildi, mis on loengus toimunud. Eksam koosnes kahest osast, teoreetilisest ja praktilisest.

Teoreetilises osas oli vaja kirjalikult vastata dikteeritud küsimustele. Kuna küsimused olid suht lihtsad, siis ma ei viitsinud kirjutada küsimust vaid kirjutasin kohe vastused. Poole peal Viktor küsis minu käest, et miks ma küsimust ei kirjuta. Ütlesin, et proovin kohe vastata. Selle osa jaoks oli antud 2 tundi aega. Mina sain 20 minutiga hakkama ja tahtsin teise osaga alustada. Kui küsisin eksami teist ülesannet, siis öeldi, et seda ei saa, kuna: “Noh, kuhu teil ikka kiiret on? Saate teise poolega alustada kahe tunni pärast!”. Jahh… kellel on kiire, kellel ei ole.

Eksami teise osa sai teha arvutiga või paberi peal. Kusjuures, kui teed arvutiga, siis tuleb tulemus CD plaadi peale kirjutada ja talle eksami lõpus anda. Siit jällegi küsimus, milleks e-mail vajalik on? Kusjuures kirjutatud programm ei pea olema kompileeritav, kuna vaadatakse ainult koodi ja koodi süntaks ei pea olema 100% õige.

Sain hindeks 5, aga kasutades aines õpitatud C++ teadmisi teeniks rohkem raha koristajana.

Ettevõtte majandus

Esimene TTÜ aine, kus info liigub tudengiteni ise, eda ei pea kuskilt karu august suure taskulambiga otsima. Nii loengu õps kui praxi õps olid väga head, täitsa mõnus oli võtta osa ainest, mis on tehtud kasutades 21 esimese sajandi vahendeid: e-maili, e-õppe keskkonda ja korralikke powerpoint slaide. Väga kahju, et teised TTÜ ained sellised ei ole.

Programmeeritavad kontrollerid

Selle aine võtsin teisest õppekavast. Täitsa lahe aine oli. Täesti uus kogemus juures. Nüüd oskan vajadusel ehitada SMSiga sisselülitatava sauna või vähemalt kujutan ette kuidas see käib. Õps oli väga mõistlik ja alati abivalmis. 5 pluss.

Kokkuvõte

Mul on hea meel, et enamus ainetest on tehtud ja lõpp on lähedal.

Kas ma soovitaks kellegile TTÜ magistrisse minna? Kindlasti mitte! Olen TTÜ teemal kirjutanud mitu korda, kui kellegil on huvi siis vaadake siia.

P.S. Üleval olev tekst on minu väga subjektiivne arvamus, ma loodan, et sinu kogemused on positiivsemad! Ootan sinu tagasisidet minu arvamustele!

Nüüd on teine semester seljataga ja tahaks jagada uusi kogemusi, mis on tekkinud seoses TTÜga. Kui võtta terve semester kahe sõnaga kokku, siis „olin laisk” ütleks kõik ära. Semestri alguses deklareerisin 15.5 ainepunkti ja minu valikus olid:

Andmebaasi Võrguliidesed
Objektorienteeritud disain
Intelligentsed süsteemid
Meeskonnatöö infosüsteemi arendamisel

Kuni mai alguseni käisin koolis mitte rohkem kui 5 korda, samas võin enda vabanduseks alati öelda, et „oli kiire” ja „tööd on palju”. Mõtlesin, et nagunii ei õpi midagi juurde ja praegusel IT turul, kus inimesi võetakse tööle peaaegu peale esimese aasta õpinguid, siis TTÜ magistri paber ei annaks mitte midagi juurde – ei respekti ega palka. Aprilli lõpus oli hull motivatsiooni puudus seoses koolis käimisega. Vahepeal käis peast idee seda TTÜ möllu pooleli jätta ja minna teise kooli, täiesti teist eriala õppima, aga siis mai keskel otsustasin, et peab ikkagi lõppuni asjaga tegelema.

Ainetega on tekkinud täitsa erinevad kogemused, mõnes aines sain isegi natuke targemaks, mõnes pigem õpetati kuidas dinosaurust toita.

Andmebaasi Võrguliidesed

Eelmisel TTÜ teemalises postis ma korraks mainisin seda ainet. Kohe esimesel loengul anti paber ja ülesanne kätte ja pandi paberi peal programmeerima. Selle kasuliku ajaviite lõpuks selgus, et ma ei pea loengutes ega praksides käima ja soovitati teha eksam varem. Muidugi oli idee teha eksam varem igati positiivne ja teretulnud – saab lihtsalt enda 3.5 AP kirja. Pool semestrit ma mõtlesin, et jah nüüd kindlasti peaks saatma kirja õpsile, et just nüüd tekkis soov eksamile tulla. Energiakogumise projekt venis mul mai keskeni ja selle projekti tulemuseks sain lõppude-lõppuks kirja õpsile. Saatsin ära ja vastust ei lootnud saada.

Minu üllatuseks jõudis vastus paari päevaga minuni. Emailis pakuti teha eksam kas sessi ajal või viimases praksis. Alguses oli mul plaan minna viimase praksi ja seal eksam ära teha, aga jällegi „läks kiireks”.

Eksam oli tegelikult lihtne, kuna normaalseid materjale ei õps ülesse ei pannud, siis ei olnud midagi vaadata. Leidsin mingist imekataloogist stiilis: (http://staff.tud.va.ttu.ee/materjalid/viis/ABLIIDESED06) eelmise aasta eksami küsimuste näite. Proovisin seda läbi teha. Sisuliselt oli vaja teha Java’s mingi aknaga rakendus, mis võtaks Oracle andmebaasiga ühendust ja kuvaks tabeli sisu aknale. Väga primitiivne programm.

Läksin sama programmiga eksamile, sain eksami ülesande, mis oli enam vähem sama, mis eelmise aasta oma. Klassis seisid mingi imeliku kujuga eriti vanad Sun masinad. Neid ma ei julgenud puutuda, vaid tegin eksami ülesande ära kaasa toodud läpakaga. Eksamil oli vaja mul nii palju teha, et muutsin programmi akna nimetuse ja tekst mis kuvatakse tekstiväljade kõrval ja oligi hinne kirjas.

Väga positiivne, et sai mässata asjadega, mida olen katsetanud 5 aastat tagasi, aga samas kas on mõtet magistris õpetada kuidas mammutit toita?

Objektorienteeritud disain

Objektorienteeritud disain oli tõsiselt hea, peaks andma ainele semestri parima aine tiitli. Kahjuks objektorienteeritud disainiga oli üks probleem, selle praks toimus neljapäeval kell 8 hommikul. Nii vara jõudsin ma ainult esimesse praktikumi. Aine lõpuks oli vaja esitada kodutöö, mis koosnes suurest mahust UMList ja bla-bla teksti kirjutamisest, lisaks sellele oli vaja realiseerida hüpoteetiline süsteem suvalises objektorienteeritud keeles ja kirjutada moodul testid.

Kodutöö tegime Lauriga kahe peale, muidugi hakkasime tegema seda nii hilja kui võimalik ja samas võimalikult vara enne eksami. Kodutööga läks hästi, aga eksamiga oleks võinud paremini minna.

TTÜga on see hea asi, et sama aine eksam toimub mitu korda. Ma panin ennast kirja kõige viimase aja peale ja millegi pärast mul oli meeles, et eksam toimub seitsmendal juunil. Samas kuuenda juuni lõuna aeg sain Google Calendri teate, et eksam hakkab 10 minuti pärast. Minu jaoks oli see üllatus. Hakkasin moblaga internetis surfama. 5 minutit läks aega enne kui ma sain TTÜ mauruse keskkonda.

Samal ajal olime töökaslastega lõunal Bulldog pubis, nii et sain enam-vähem õigeks ajaks eksamile. Eksam oli suuline ja oli vaja oodata järjekorras, enne kui sai õpsi tuppa minna. Mina olin viimane järjekorras. Aega per inimene läks ikka päris mitukümmend minutit. Siis kui inimene, kes oli minust 5 nägu ees, tuli õpsi toast välja, ütlesin teistele 4 näole, et „chop-chop minge sisse”. Selle peale mulle öeldi, et mine parem ise sisse. Väga hea, ei pidanud nii kaua järjekorras olema.

Kuna paar päeva enne eksamit korra sirvisin loengu materjale, siis väga palju meeles ei olnud, sest plaan oli alles samal päeval õppima hakata. Õnneks eksam läks hästi. Isegi loengute materjalide sirvimisega sai mõned asjad teada, mida ma saaks igapäevases töös kasutada.

Intelligentsed süsteemid

Kõik ained, mis Tepandi on siiamaani andnud minule, on asjalikud olnud. Materjalid on ilusti olemas, koguaeg uuendatakse ja saab ühes pdf dokumendis terve kursuse materjali ilusti alla tõmmata. Intelligentsetes süsteemides olen ma käinud ainult üks kord ja see oli praktikum, kus ei teinud midagi.

Paar päeva enne eksamit hakkasin materjale lugema ja see oli täitsa huvitav, lõpus sain selgeks, millest terve semester räägiti.

Eksam oli nagu Tepandil ikka, oli vaja ennast regada BlogSpot.com blogis ja tulla õigeks ajaks kohale. Eksam oli suuline, vastasin paarile küsimusele ja hinne oli käes.

Meeskonnatöö infosüsteemi arendamisel

Meeskonnatöö aine võtsin ma ainult selle pärast, et saaks viis ainepunkti kirja. Roost oskab UMLi väga hästi, aga mille tundub, et Roost ei ole kõige parem lektor. Meeskonna ainetes tuleb alati kohal käia, teistmoodi meeskonnatööd harjutada ei saa.

Aine eesmärgiks oli analüüsida ja luua hüpoteetiline infosüsteem, mis kaudselt kasutas SOA põhimõtted. Eesmärgi idee oli väga hea, erinevad tiimid saavad eraldi enda teenused realiseerida ja hiljem neid integreerida omavahel. Aga probleem oli selles, et inimesed olid väga erineva taustaga, mõned ei teadnud rollist, mis nad endale võtsid, midagi.

Semestri jooksul käisin paar korda loengus, lõpus käisin igas loengus. Pidevalt oli tunne, et õps ei tea kuidas teha keskkond huvitavaks, et meeskonnatöö oleks põnevam ja huvitavam. Sellepärast mul ei olnud suurt tahtmist antud projekti arendada. Mulle tundub, et tiimide juhi suureks eesmärgiks on tiime hoida koos ja motiveerida inimesi tiimis tööd tegema.

Praktika

Praktika on TTÜs, vähemalt minu erialal, kolm ainepunkti. Need punktid on kõige kergemad mis ma olen TTÜs saanud. Suvalisel hetkel täidad avalduse ja kirjutad pool A4 praktika kokkuvõtte, viid selle kolme erinevasse kohta ja järgmine päev on punktid väljas.

Kokkuvõtte

Ma olen olnud väga laisk sellel semestril, vähepeal oli tõeline motivatsiooni puudus, aga õnneks lõpu poole sain sellest üle. Kindlasti õppisin midagi uut see semester, aga mõne ainega raiskasin ainult aega. Tahaks kindlasti lugeda teie kommentaare sellel teemal. Ma loodan, et teil oli mõnes kohas parem kogemus kui minul.

Kõik üleval kirjutatud on minu subjektiivne arvamus, mis ei pruugi vastata reaalsusele.

Võtsin TTÜ tunniplaani ette. Nendesse ainetesse võiks vaatama minna:

YFR0012 | Füüsika II | Praktikum
YMM0012 | Matemaatiline analüüs II | Loeng
ETG0012 | Geodeesia II | Loeng
YKI0030 | Anorgaaniline keemia | Loeng
YGK3360 | Insenerigraafika | Praktikum

Ma arvan, et esimised kaks selles valikus on väga karmid võrreldes ITK füssi ja analliga.

Ilmselt päris see nädal ei jõua sellist seiklust korraldada aga järgmine või ülejärgmine nädal on täitsa mõeldav. Kui ilmad lähevad soojaks, siis saaks TTÜ metsas paar õllet võtta enne loengu algust

Kes siis minuga tulemas?

Sisseastumine toimus läbi SAISi (Sisseastumise Infosüsteem). Alguses oli vaja täita avaldus SAISis ja siis minna kohale. Miks ma pean kohale minema? Kas SAISi idee ei ole selles, et inimesed ei pea kohale minema? Mäletan, et tekkis probleem sellega, et minu ITK keskmine hinne ei olnud millegi pärast imporditud ja selle tõttu ma ei saanud avaldust internetis lõpuni täita.

Läksime Maxiga kohale. Hoolikalt jälgisime rebase rada, mis viis meid 6ndasse korpusesse. Sama rebase raja ääres prooviti meile SEB ISICut pähe määrida, 5 sammu pärast pakuti juba NnPõnNKaa roti kaarti.

Läksime mingisse ruumi, kus olid inimesed, kes tegelevad sisseastumisega. Andsin dokumendi ja ITK diplomi, ütlesin et “informaatika” eriala. Tsikk hakkas avaldust täitma ja umbes 5 minuti pärast ütles, et ma ei saa kandideerida riigieelarvelisele kohale, kuna ma olen juba õppinud riigieelarvelisel kohal. Ma ütlesin, et ikka saan, sest eriala on ju sama – enne oli IT ja nüüd informaatika. Lõpus ma kogemata ütlesin, et astun magistrisse. Siis ta sai kohe aru milles probleem on. Seal, kuhu meie Mäksiga olime läinud, olid sisseastumised bakassse.

Läksim otsima magistrisse sisseastumist, seal läks asi õnneks sujuvalt ja mingit probleemi ei tekkinud.

TTÜ ÕIS on kiviaegne võrreldes ITK ÕISiga. Mul läks päris tükk aega, enne kui ma sain aru kuidas ainete deklareerimine käib. Lõpus ikka ajasin asjad sassi, deklareeritud ained läksid valedesse moodulitesse jne.

Infosüsteemide strateegiline analüüs

Aine nimetus oli juba jube asjalik. Tegelikult koosnes aine ühe suure ja mõttetu projekti kirjutamisest…aga samas selle eest sai 5AP.

Käisin esimeses loengus, kus kiriku häälega õps ütles kuld lause “TTÜ ÕIS on kõige suurem infosüsteem, mis ta on näinud”. Selle peale ma võiks kohe öelda, et järelikult ta ei ole üldse midagi näinud.

Terve semester proovisin õigel ajal saata mingit mõttetut wordi dokumenti – vahepeal see õnnestus, vahepeal mitte.

Eksamil tahtis ta personaalselt rääkida igaühega. Kuna ma olin õigel eksami ajal Slovakkias, siis ta pakkus mulle alternatiivse aja, mis on täitsa “nice”. Läksin õigel ajal kohale. Tema ruumi ees seisis suur järjekord, istusin ja küsisin kes viimane on. Minu ees oli 5-6 inimest ja järjekord eriti ei liikunud. Kuulasin mida inimesed rääkisid ja jube rebase hais tuli neil suust. Küsisin mis ainet nad teevad. Selgus et mitte seda, mida mina teen. Kuna WIFI TTÜ IT majas eriti ei levi, siis läksin alla vaatama maili, kas ikka istun õige ruumi ees. Selgus et ruum oli ikka õige, läksin neljandale korrusele tagasi. Seekord läksin kohe uksest sisse ja minu õps istus täiesti üksi seal. Ütlesin, et tegelikult tulin õigel ajal aga proovisin viisakas olla ja oodata enda järjekorda.

Õps hakkas minu tööd vaatama. Ütles, et diagrammid on veic liiga detailsed. Siis ma hakkasin talle seletama, kui kinni ma olen enda progemise mõtlemises….ja bla, bla. Iga diagrammi kohta ta kommenteeris, et see on ikka valesti. Mina samal ajal mõtlesin: “Krt, mina küll ei viitsi neid ümber teha”. Lõpus küsisin tema käest palju minu töö väärt on. Ta ütles, et 2. Mulle 2 kindlasti ei sobinud, hakkasin targa näoga diplomaatiliselt paremat hinnet välja kauplema. Tema ütles, et kui diagrammid korda teeksin, siis ta paneks 4. Selle peale ma hakkasin seletama, et mul ei olnud “rational rosi” ja teglikult ma nüüd sain aru miks need diagrammid valed on ja oskan neid parandada. Peale 5 minutit diplomaatiat sain selle, mille järele läksin. Samas on väga hea, et inimene tuli vastu, ei hakkanud lõppuni norima

Tarkvara kvaliteet ja standardid

Aine oli suht asjalik, aine praks oli asjalik ka. Imelik oli see, et pooled inimesed kes praksis käisid olid venelased ja grupitöö presenteerimise ajal rääkisid vene keeles. Kuidas eestlased peaks nendest aru saama? See tundus mulle küll väga imelik.

TTÜ kodutöö tähtajad on minu jaoks segased. Mõnes aines tähendab “8ks õppenädalaks”seda, et viimane esitamise päev on pühapäev, teises aines tähendab see sellel nädalal toimuva loengu päeva. Tarkvara kvaliteedi aines ajasin ma need tähtajad segamini. Aga samas praksi õps oli vastutulelik ja ei võtnud punkte pooleks.

Aine eksamile registreerimisest oli tehtud blogi, kuhu sai lisada kommentaar sobiva aja alla – väga innovaatiline, lihtne ja geniaalne lähenemine

Mängude ja virtuaalkeskkondade programmeerimine

Alguses olin sellest ainest suures vaimustuses. Mõtlesin, et saan DirectX ja OpenGL selgeks. See oli minu elu esimene loeng TTÜs, kus magistriõppes Ph. D. kraadiga inimene seletas, kuidas GameMakerit kasutada.

Kahjuks aine GameMakerist ja Flashist kaugemale ei läinud. Nagu ma aru sain, siis seda ainet deklareeris 9 inimest, kohal ei käinud keegi.

Visuaal Programmeerimine

Loengus viibisin täpselt 15 minutit terve semestri jooksul. Kogu kursus räägiti Visal Basic punkt NETist ja eksamil oli vaja teha VB.NET proge. Mulle ei ole kunagi istunud VB süntaks, sellepärast hakkasin kohe kauplema, et saaksin teha eksami C#. Õnneks õps lubas mul seda teha.

Eksamil oli vaja kirjutada suht mõttetu proge nimega “E-Grill”. Asi pidi koosnema 5 aknast – üks kust saaks grilli tellida, teine, kus grilli mees sai liha hinda vahetada, kolmas aken oli ahju aken, mille peal oli nupp, kas panna liha peale või võtta ära, neljandas aknas jooksis reklaam, ühesõnaga tüüüüüüütu. Hakkasin tegema, kahe tunni pärast sain aru, et enam ei jaksa nii mõttetut asja lõpuni teha. Kutsusin õpsi ja seletasin, kuidas tegin ja ütlesin, et enam ei viitsi. Alguses ta tegi imeliku näo ja ütles, et nii päris ei saa, siis läks kuskile mingiks ajaks ära. Pärast tuli tagasi ja ütles: “Noh okei, progenda sa nagunii oskad”. Sain enda 5 kätte ja läksin ära. Positiivne, et inimene mõistas mind

Võrgurakendused II

Sama aine brandi all on Henn Sarv mulle ITK-s loengut andnud. Kuna esimene kõrgharidus + magister peavad andma kahepeale kokku 200 AP ja ITKst on mul olemas 120.5 AP, siis ma ei aineid üle kanda.

Võtsin selle aine ja mõtlesin, et midagi juurde see nagunii ei anna. Loengus käisin jälle aint ühe korra. Sama loeng lõpetati 15 minutit peale algust, kuna räigelt suur kiviajast projektor kronkreetselt andis otsad – asjast tuli tumedat värvi tossu välja.

Aine oli pm AXIS veebiteenustest ja JMS tehnoloogiast. Viimase kodutöö tegemisel sai valida kas teha karmim variant ja saada eksamist vabastus või veic lihtsam ja teha eksam. Mina valisin karmima ja lisaks esitasin 2 nädalat varem, lihtsalt selle pärast, et asi tundus põnev. Õps pani maks punktid ja enne minu äraminekut ütles: “Kui on soov neic asju teha päris elus, siis võib meie firmasse tööle tulla”. Selle peale ma tänasin teda ja vastasin diplomaatiliselt, et kahjuks on juba hea koht olemas.

Rakendus arhitektuurid II

Aine nimetus tundus asjalik ja põnev. Loengusse jõudsin ühe korra. Loengus räägiti väga targalt ja hästi kiiresti, kasutati hästi palju erinevad trendi lühendid nagu: MVC, SOA, AJAX, ORM jne. Väga sügavaks jutt kahjuks ei läinud.

Otsustasin, et ühest loengust piisab. Läksin õpsi juurde seletama enda probleemi -kursuse sisu on väga tuttav, aine eriti midagi juurde ei annaks, aga ainepunkti võtaksin hea meelega. Pakkusin talle tutvuda minu IT Kolledzi diplomitööga ja seda hinnates panna samal ajal eksami hinne ka ära…igaks juhuks. Talle tundus minu jutt liiga konkreetne ja otsekohene. Ta pakkus mulle teha presentatsiooni mingist tehnoloogiast, et teised saaks mulle eksami hinde panemisest kasu. Ka mulle tundus see mõistlik.

Peale 3 kuulist pausi otsutasin kirjutada õpsile, et nüüd just praegu tekkis soov ja julgus teha presentatsioon Microsoft Biztalk 2006 teemal. Õnneks talle meeldis minu idee ja ta lubas mulle anda tüki enda loengust. Lisaks palus, et ma teeks 4 A4 lehest väikse Biztalk tutvustuse. Mõistlik.

Selle “Wordi” dokumendi kokkupanemise tähtajaks oli sess, muidugi ma tegin seda sessi kõige viimasel töönädalal. Üks kord kirjutasin, null korda lugesin, andsin Angile korrigeerida ja lõpuks saatsin ära. Sain vastuse umbes 30 minuti pärast, mis oli väga lahe tglt .

Õps ütles, et ma pean tellima nüüd eksami lehe. Mina kui värske TTÜ rebane, pole elu sees kuulnud eksami lehest ega sellest, et seda tuleb tellida. Saatsin küsimuse, et kuidas see tellimise protsess käib ja kas saab seda teha e-maili teel. Vastuses sain teada, et tuleb ikka kohale tulla ja eksami leht toast IT-139 küsida.

Läksin kohale. Loomulikult esimene kord läksin tuppa IT-136, kust mind väga viisakalt saadeti õigesse tuppa. Õiges toas istus suht vana naisterahvas. Ütlesin, et tulen sellise asja pärast nagu eksami leht. Andis lehe. Mina küsisin pastaka. Kirjutasin tabelisse enda nime ja matrikli numbri (enne kooli minekut igaks juhuks vaatasin GMailis, mis matrikli number mul on ja panin selle paberi peale kirja). Andsin ära. Mind vaadati nagu ma oleks loll ega oskaks midagi:

- Kas te ei oska eksami lehte täita?
- Mis asja?
- Mis kursusel te õpite?
- Magistris esimene
- Oiiiii….3 aastat oled koolis käinud ja ei tea kuidas eksami lehte täita?
- Miks ma peaks teadma? Ma olen teises, veic rohkem IT alal arenenud koolis õppinud, kus paberimajandus oli minimaalne.
- Et ikka kõrgharidusega inimene aga ei oska täita paberit….bla…bla

Täitsin lõpuni ära, küsisin, et kas ma peaks enda kõrghardusega peast teadma aine koodi, mille eksamit ma tahan teha. Küsiti kus ma õpin? Ma vastasin, et TTÜs. Õige vastus oli “TTÜ INFORMAATIKAINSTITUUT”. Näpuga näidati raamatu suunas, kus on olemas kõik TTÜ õppekavad ja kõik ained, mis nendes õppekavades on.

Võtsin raamatu, hakkasin sirvima. Mõtlesin et sealt ma küll mitte midagi ei leia. Õnneks vedas ja leidsin suht kohe. Kirjutasin paberi peale, andsin paberi ära. Hakkasin ära minema. Öeldi, et kuhu ma kiirustan ja anti paber tagasi, lisati, et see paber tuleb nüüd viia dekanaati.

Dekanaat oli loomikult lõuna pausil, sest ma tulin kooli kaheteisti paiku. Testisin kõiki 3 ust – kõik olid kinni. Ei olnud midagi teha, pidin tulema 13:30 tagasi.

Tulin 13:20 tagasi, õnneks oli uks lahti. Tädi samal ajal rääkis telefoniga. Võttis minu paberi, vaatas üle, samal ajal telefoni toru oli käes ja torust oli kuulda kellegi seletamise häält. Näitas, et on ok ja mina läksin ära.

ITK oli ikka hea kool, selliseid protsessid ei võtnud üldse aega.

Kirjutan seda posti juba 2 nädalat, juba uus semester hakkas pihta, esimesel nädal proovin käia koolis, vaadata mis aines on mõtet käia ja mis aines sellest mingit kasu ei ole.

Andmebaasi võrguliidesed

Loeng oli kuuendas korpuses, otsisin ruumi päris tükk aega, lõpuks leidsin. Loomulikult jäin hiljaks. Klass oli suht täis, ainuke vaba koht oli esimeses pingis. Samal hetkel kui minu perse maandus tooli peale, tekkis dialoog õpsiga:

- Kas te tulite testi tegema?
- Ahmmmm…..mis aine siin on?
Peaaegu terve ruum hakkas vaikselt naerma.
- Andmebaasi võrguliidesed.
- Sobib.
- Et siis teete testi?
- Nooo Okei…

Ta andis mulle mingi ülessande, küsisin mis ma sellega teen ja miks see vajalik on. Ta vastas, et tuleb paberi peal programmeerida. Mulle tundus see paberi peal progemine suht mõttetu. Vaatasin ülesannet, hakkasin midagi kirjutama. Paari minuti pärast tulid järgmised paberid. Selgus, et seal pean ma programmi koodile lisama kommentaarid. Tegin seda. Lõpus sain teada, et testi idee on selgitada, kes oskab ja kes ei oska. Kes oskavad saavad kohe eksamile minna. Täitsa õige ja konkreetne suhtumine, mulle selline sobib

Parool

Juba esimese semesteri alguses kadus mul ÕISi parool. Tegelikult oli ta vana läpaka sees (mis ma kogemata viskasin vastu põrandat), aga selleks, et seda parooli sealt saada läheks rohkem aega kui minna kooli ja küsida uus…….NOT.

Käisin dekanaadis, öeldi, et dekaat sellega ei tegele, vaid TTÜ tuba II-220 vastutab selle eest. Läksin sinna ja alles siis sain aru, et teine korpus on ju remondis. Tulin tagasi tööle. Saatsin e-maili dekanaati seletusega, et ma ei oska “enda” koolis navigeerida. Vastuseks sain, et tuba 220 teises korpuses eksisteerib ja sinna saab ainult läbi karuperse minnes. Kui ei oska, siis pean valvuri käest küsima.

Järgmine päev küsisin valvuri käest kuidas ma läbi karuperse saaks tuppa 220. Seletati. Sain isegi aru. Leidsin.

Asutusin uksest sisse, kurtsin, et olen loll ja parool läks kaduma, viskasin oma juhiloa, et tädi saaks minu isiklikkust kontrollida. Vastu sain sellise pilgu, et mis asja ma talle toppin? Küsis minu matrikli numbrit. Seekord ma oskasin seda vastata. Tädi hakkas paberi peale kirjutama midagi. Ma küsisin, et mis minu uueks parooliks saab. Öeldi umbes: “Mis asja? Mina ise neid paroole ei näe. Ma pean selle paberi IT osakonda viima, et nad muudaks parooli. Tule homme tagasi, siis saad uue parooli kätte”. Krt, ma ei kujuta ette, mis kuradi INFOSÜSTEEM seal taga võib olla, et parooli muutmine peab minema läbi mitme isiku ja võtab nii palju aega.

Ma arvan, et ITKas võtaks see protsess minul 30 minutit aega. Sellest läheks 29 minutit Reinu ja Pillega jutu ajamise peale.

Kokkuvõte

1) ITK on maailma parim kool
2) TTÜ protsessid ei lähe kunagi paremaks, nii on olnud, miks seda muuta?
3) Üldiselt õpsid on mõistlikud
4) Eksamil tuleb vahest kaubelda
5) Ained eriti juurde ei anna, käin paberi pärast

P.S. kirjutasin pikalt ja laialt just neile ITK inimestele, kes plaanivad minna TTÜsse peale ITK lõpetamist.

P.P.S kogu see jutt on minu tõlgendus asjadest ega pruugi teistele niimoodi tunduda

P.P.P.S jätke enda kommentaar ka