Dänni Blogi

Ma olen mitu korda rääkinud paljudele, et kunagi tahaks minna väikelaevajuhi kursustele. Paar päeva tagasi hakkasin jumala lambist uurima, mis jahtklubid on Eestis olemas. Täiesti kogemata sattusin Tallinna Jahtklubi kodulehele. Kõige põnevam uudis sellel leheküljel oli:

“Tallinna Jahtklubi poolt korraldatavad kursused algavad 18. jaanuaril kell 17.00. Tallinna Tehnika Kõrgkoolis Pärnu mnt 62, ruum 429.”

Kohe mõtlesin, et kindlasti tuleb vähemalt esimesesse loengusse vaatama minna. Aeg tundus sobilik ja koht on tegelikult väga hea ka. Ang oli nõus kaasa tulema. Helistasin Otile, aga kahjuks talle see suurt huvi ei pakkunud, helistasin Mariole, ta oli nõus tulema.

Kirjutasin maili kursuste korraldajale ja tema vastas, et saab vaatama tulla, aga see aasta on üllatavalt palju rahvast. Tõepoolest klass oli väga täis ja vahepeal oli värskest õhust puudus.

Loengut andis suht vana mees, ma pakuks talle 70, aga vb ma eksin. Teda tutvustati kui vana purjekaga võistlejat. Tüüp rääkis loogiliselt ja sujuvalt, vaid natuke aeglaselt. Vahepeal kui tõi näited enda võistluste kogemustest, siis muutus väga energiliseks ja säravaks.

Loeng hakkas kohe konkreetse teoriaga pihta, ei olnud mingit juttu kursuse organiseerimisest.

Väikelaeva definitsioon on - veesõiduk pikkusega 2,5 kuni 24 meetrit, on seotud harrastuse ja vabaajaga, seda ei tohi kasutada majaduslikeks eesmärkideks.

Väikelaeva nõudeid kirjeldab Europaa Liidu direktiiv: “Directive 94/25/EC of the European Parliament and the Council of 16 June 1994 on the approximation of laws, regulations and administrative provisions relating to Recreational Craft”

Direktiiv jagab väikelaevad neljaks klassiks:

A - ookean, no limit
B - laine kõrgus 4m
C - rannikueri, tuul 6 palli, 2m lainekõrgus
D - tuul 4 palli, 0.3-0.5m (kui teine laev on selle tekitanud)

Väikelaevaga seotud terminid:

külgvaade
veealune osa, veepealne osa
kesktasapind
veeliin - WL/KWL (konstruktori poolt)
paadipõhi
vasakparras/paremparras
esiosa - vöör
keskpaat/kesklaev
tagumine osa - ahter
lahtine paat
pealt kaetud - dekiga
osaliselt dekiga kaetud
ahterpeegel
raskuskiil
kõik mis ülalpool dekki - t
öösel peaks mingi varustus olema
mast peab olema, peab kuidagi püsti seisma
paadil on teoreetiline joonis - TJ

Ja neid termineid oli umbes 10 korda sama palju veel.

Laeval on miljoneid erinevaid mõõtmeid:

kere pikkus - LH, veeliin keremõõtu ei lähe
maksimaalne pikkus - LLOA (6m, 12m)
kõige laiemas kohas laius - BH
veeliini laius - BWL
veeliini pikkus - LWL
peegli laius
paadi süvis - T WL kuni kõige sügavam osa vee all

Siis kui mõisted ja mõõdud olid selged, hakkas tüüp rääkima paadi kerest. Kuidas seda ehitatakse, millest see koosneb ja mida peab vaatama kui ostad endale paadi.

Samas oli juttu kiilidest ka, ennem ma ei teadnud, et mõnedel paadil saab sõidu ajal kiililehte ülesse tõsta.

Et mast ei painduks, läheb paadi “vöörist” masti tippu metallist tross, samast tipust läheb teine tross, mis lõppeb ahtris.

Kõige lihtsam purjetüüp on KAT, mis koosneb aint ühest purjest. KATi purjega jahti endale vb osta ei tahaks, tundub suht “algaja” teema, aga sellega võikse ise esimene kord proovida küll.

Sluup (SLOOP) tüüpi purje on järgmine tase peale KATi. See koosneb juba suurest purjest ja eespurjest, ehk GROOTist ja FOKAst. Kui kunagi läheb jahi ostuks, siis sluup tundub kõige klassikalisem ja kõige levinum.

Genua koosneb suurpurjest ja esipurjest, aga esipuri on suurem kui SLOOPi esipuri.

Sluubist järgmine saam on KUTTER (Cutter). Sellel on kaks esipurjet ja üks GROOT tüüpi puri. Kutterist edasi hakkavad purjete klassid järjest keerulisemaks ja fancymaks minema, eriti kui mastide arv kasvab.

Sailing Channelis näidetakse tihti purjetamisw võistlusi, kus vennad panevad kahe või mitme punkti vahel. Vana rääkis, kuidas nad vanasti käisid võistlemas GENNAKER tüüpi purjetega, ütles et GENNAKERe on mega raske juhtida ja meest, kes oskab neid kasutada, on väga raske leida. Samas selle GENNAKERiga saab kõige rohkem tuule jõudu ära kasutada, eriti kui ta puhub õiges suunas.

Purjetest veel nii palju, et neid mõõdetakse selle järgi, mitu grammi kaalub üks ruut meeter. Nende eest tuleb eriti hästi hoolitseda ja panna kokku arvestades “purje kokkupanemise reegleid”. Tormi jaoks on olemas väiksemad ja paksemad purjed - oleks hea, kui need oleks alati kaasas. Head purjed võivad maksta sama palju kui jaht ise.

Tundub, et kursus rõhutab pigem teooria kui praktika poolt. Loengu alguses Vana mainis ühe lausega, et eksam koosneb siiski praktilisest ja teoreetilisest osast ja praktiline osa toimub väikse kummipaadiga Pirita jõe ääres. Ang Saatis kirja küsimustega korraldajale ja sai sellise vastuse:

“Tere,

teooris käsitletakse paadiehitus, navigatsioon, väikelaeva juhtimine, ohutus, metereoloogi, sõlmed, mereside, seadusandlus jne. Praktilist õpet meie programm ei sisalda, kuid eksamit saate meie juures sooritada. Eksam toimub väikse kummipaadiga, millega saab varem soovikorral proovisõitu teha. Kursuse lõpus saate väikelaevajuhi paberid, millega võib sõita 24 meetri pikkuse väikelaevaga.”

ARKi leheküljel on olemas bürokraatiline jutt väikelaevajuhi lubadest. Aga lugedes kipper.ee foorumi ma saan aru, et eksam toimub koolis ja idee järgi peaks tulema mingi vend ARKist lisaks temale peab olema 3 liikmeline komisjon.

Samas lugedes foorumi, siis enamus tüüpe räägivad, et nad käisid Reval koolis ja pidi eriline turakas olema, et eksamil läbi kukkuda.

“Praegune lubade andmise süsteem eeldab ikkagi inimese enda vastutust ja adekvaatselt oma oskuste ja kogemuste hindamist. Lubade tegemine on pigem õppimise tahte avaldus. Ma arvan, et ka sellel süsteemil ei ole häda midagi. Nii mõnedki suured mereriigid ajavad asju samamoodi ja uppunud tuulepeadest pole kohaliku kalad ennast veel rasva söönud.”

“Muuseas Inglismaal käivad purjetajad kursustel vabatahtlikult - riik mittekommertssõitjatelt lube ei nõua. Siiski enamus teeb kursused ära - ja ma arvan et selline süsteem seab korraldajatele üsnagi kõrged nõudmised.”

“Ka Soomes võib julgelt ilma lubadeta ringi sõita. Seal on see ära reguleeritud kindlustusmaksude suurusega. Kui omad lube - kindlustusmaksed kohe kõvasti väiksemad.”

Määruses on kirjas, et praktilise osa võib sooritada simulaatori abil. Minu teada on selline simulaator olemas ainult Mereakadeemias. Kas peaks hoopis sinna minema?

Leidsin raamatu nimega “Sailing for dummies” Amazon’is maksab 14USD, samas neid Dummy raamatud on tavaliselt suht vähe kvaliteetse sisuga, aga 14USD eriti ei tapaks ja kindlasti lollimaks ei muutuks peale raamatu sirvimist.

Praegu torrentist tirisin “Virtual Skipper 3″ mängu, screenshotidel tundus suht lahe, praegu peaks testima, kes ikka on nii hea.

Minu praegune seisukoht on, et 95% tõenäosusega ma hakkan käima kursustel, sest nagu ma aru saan, on kõik sellised kursused puhtalt teoreetilised ja ühelgi Eesti purjetamise koolil (neid on päris palju) väga korraliku varustust ei ole. Kui paber on käes, siis saaks omal käel vaikselt endale kaatri ja jahi kogemusi omandada.

Wikipedia kirjeldab SNARK paadi: “The Snark is a lightweight lateen rigged sailboat. At fifty pounds, eleven feet long with a thirty-eight inch beam, these boats are easy to transport, easy to sail, and unsinkable, a good choice for a beginner or day sailing.”

UPDATE: On olemas mittu väikepurjeka klassi “Optimist”, “Laser Radical”, “Laser 4,7″, “Zoom 8″ ja “470″

Sellel suvel tahaks Pirita jõel proovida Optimist purjekaga, et saada purjetamise tunne kätte Järgmine samm võiks olla “Laser Radical”

Kogu jutt, mis ma siin kirjutasin, võib olla täiesti vale, sõltub kas ma sain nendest asjadest õieti aru.