Minu majas on ikka äge elada. Täna tulin töölt ja terve maja oli “POLITSEI” siltidega kaetud. Enne kui jõudsin maja tagamise ukse juurde, tuli minu juurde politseinik. Ma küsisin, et mis möll toimumas. Tüüp jumala normaalselt vastas, et majast leiti lõhkeainet ja politsei evakueerib maja, lisas, et asjaga võib minna paar tundi veel.

Mõtlesin, et vaatan, mis maja teisel pool toimub. Terve tänav oli kinni ja ca 10 politsei autot väljas. Seisin vene nafta firma maja ees, kuulasin diggnationi, paarikümne minuti pärast ütlesid politseinikud jumala viisakalt, et see on ohutsoon ja ajasid rahvast karu tänava suunas.

Käisid juttud, et lõhkeainete kogus oli ca 20 kilo ja keegi teavitas politseiseit olukorras

Krimi.ee kirjutab:

“Algatatud kriminaalasja kohta lubas Põhja Ringkonnaprokuratuur selgitusi anda homme hommikupoolikul.

Esialgsetel andmetel leiti korterist läbiotsimise käigus ka ainet, mille koostis selgub pärast ekspertiisi.

Kuna tundmatute ainete puhul võib nende koostiseks kahtlustada ka lõhkeainet, kutsuti kohale demineerijad ning majast evakueeriti seal viibinud inimesed.
”

Ma usun, et ajalehed kunagi ei saa teada mis tegelikult toimus.

Samas sai sotsaliseeritud naabritega, selgus et paar EÜLi tuttavat elavad samas majas. Selle aja jooksul, kui olin väljas, helistas Helena, Ott ja Mario, et öelda, mida nad uudistes nägid. Küsisin politseilt, et mis toimub, öeldi, et mingi suurem jama ehk küll homsed ajalehed kirjutavad sellest. Olin väljas umbes kella poole kaheksani, siis hakkas päris külm ja läksin Maurusesse õlut jooma. Naabri tsikiga oli diil, et kui mina koju saan, siis helistan, kui tema saab ennem, siis tema helistab. Umbes pool üheksa sain teada, et võib koju minna.

Samas ma loodan, et tänane asi paneb korteriühistu ja maja elanikud mõtlema kuidas maja üldist turvalisust tõsta.

Seitsmendat märtsi võib nimetada minu remondi alguseks ja täpselt aasta aega tagasi kolisin ma siia korterisse. Käisime Otiga minu tellitud laminaati toomas (ma valisin siiski laminaadi, plussideks: hind, vastupidavus). RuutMeetri ladu oli suht imelikus kohas. Kui me lattu astusime, ei olnud seal kedagi. Ma ütlesin mitu korda “tere”, kuid keegi ei vastanud sellele. Vaatasin arve pealt lao telefoni numbri, helistasin ja küsisin, et kus kõik on. Öeldi, et ei ole võimalik, et seal kedagi pole, seal peab olema 2 meest. Ma vastasin, et jah, on küll kaks inimest, mina ja mu sõber.

Paari minuti pärast tuli laomees, andsin talle arve ja ta hakkas otsima minu laminaati. Pärast näitas õue poole ja ütles, et see on seal. Lao ette olid laotud karbid, vaatasin neid läbi kile ja värv tundus veic tume. Küsisin, et kas ta on ikka kindel, et need on minu tellitud asjad? Ta vastas, et jah. Näitasin talle paki peal olevat nimetust, mis ei matchinud sellega, mis oli arve peal. Pärast hakkasin vaatama toote koodi ja see klappis.

Hakkasime Otiga pakke autosse laduma. Viimane pakk oli läbimärg. Ütlesin, et sellist pakki ma vastu võtta ei saa. Mees ütles, et tema ei saa midagi teha, et tuleb salongiga rääkida. Küsisin temalt mis salongi telefoninumber on, tema otsis seda paar minutit ja lõpuks ikka ei leidnud. Siis ta helistas mingile naisele, kes tuli paari minuti pärast välja. Ütlesin talle, et märga pakki pole ma tellinud. Ütlesin, et neil tuleb see pakk uuesti tellida. Õnneks naine oli mõistlik, kirjutas vastuvõtu arvele laohoidja kommentaari, et üheksas pakk oli märg ja pani allkirja. Õnneks olen ma kõik materjalid buffriga tellinud ja loodan, et ei pea selle viimase laminaadi paki järgi ootama.

Mulle tundub, et suure toa seinad tuleb värvida mitme värviga. Visioon on kasutada 3 erinevat värvi, aga praegu ei ole selge, mis need kolm värvi olema peaks. Põhivärviks on plaanis oranz, kuna köök ja diivanid on oranzi värvi. Tglt tahaks kasutada sinakat-halli värvi. Olen ka vaadanud erinevaid “värvi palette”, mis näitavad, kuidas värvid omavahel klapivad.

Eelmine nädal helistasin ehitusfirma tegevdirektorile. Küsisin: mis edasi saab? Ta vastas igale minu küsimusele ühe ja sama lausega: “Mina ei oska kommenteerida”. Küsisin, kes siis oskab? Vastuseks sain sama lasue “Mina ei oska kommenteerida”. Ilmselt ei olnud sellel päeval mõtet selle tüübiga üldse rääkida.

Kuna mul on korteri ostmiseks võetud kodulaen ja pank on selle kinnisvara soodustatud isik, siis pidi kindlustus ootama, kuni pank ütleb enda “jah” sõna. Selle “jah” sõna sünnitamiseks läks pangal täpselt nädal aega. Saatsin juba 4 korda laenuhaldurile kirja sisuga “Krt, mis värk on? Ma ei küsi teilt ju uut laenu, teil on vaja aint kinnitada asi, that’s it”. Õnneks on see etapp nüüd läbi.

Peale veeavariid olen käinud päris mitmes põrandaplaadi poes. Saan nii palju öelde, et krt valik on päris lai. Esimene koht, kus ma kivi vaatasin, oli “EhituseABC” või mis selle poe uus nimi on? Alguses tundus üks kivi OK. Aga peale seda, kui ma käisin teistes poodides, sain aru, et see ei ole kõige parem valik. On olemas kahte sorti plaate, odavama peale prinditakse mis iganes pilt ja teise variandi puhul segatakse värv juba siis, kui kivi tehakse.

Kõige suuremaks üllatuseks oli minu jaoks see, et kivi tuleb oodata 4-6 nädalat, kui ta Itaaliast või kust iganes tuleb. Alguses kui ma poodides küsisin, millal kauba kätte saab ja vastati 4 nädalat, siis ma tegin nägusid. Aga hiljem ma harjusin sellega ära.

Minu visiooniks on panna tumedat ehk peaagu musta värvi plaat, mille mõõtmed on 45cm korda 45cm, koridori ja kööki. Lisaks lisada mõned dekoratiivsed elemendid. Algne visioon oli panna väiksed kivid mõlema seina äärde, aga hiljem leidsin minu interjööriga konsistentsema lahenduse – nimelt panna kivi vahele oranži värvi triibud.

Elutoa põrdnadamaterjali valikul oli dilemma, kas panna laminaat või parkett. Laminaadi eelis on see, et ta on vastupidavam ja kuna minu põhi-action toimub suuremas toas, siis oleks mõistlikum sinna panna vastupidavam materjal. Parketi plussiks on see, et ta on soe. Valik oli pm parkett, mis maksis 1600 EEKu per m2, vs laminat, mis oli 350 EEKu per m2. Lõpuks otsustasin laminaadi kasuks puhtalt selle pärast, et ta nägi veic huvitavam välja ja on vastupidavam.

Praeguseks hetkeks on kõik materjalid suure varuga tellitud. Kahjuks tuleb nende kätte saamiseks oodata kuni märtsi lõpuni.

Enne plaadi ja kivi panemist tuleb seinad suures toas üle värvida. Värvide osas puudub mul selge visioon. Tean vaid seda, et tahan, et elutoas oleks 2-3 erinevat värvi, päris sama värviga ei tahaks kõiki seinu värvida. Kas kellelgi, kes on minu juures käinud, on mõni hea idee pakkuda?

Täna helistasin ehitajale uuesti, ma olin jumala kindel, et ta vastab mulle samamoodi nagu eelmisel nädalal. Valmistasin talle küsimused ette, et mul jääks jälg sellest kõnest, siis helistasin läbi Litika Etsi, et hiljem saata kõne mp3 kujul emailile ja siia blogisse ülesse panna. Minu üllatuseks tüüp ütles, et nendel on täna sellel teemal koosolek (miks nad seda varem teha ei saanud?) ja päeva lõpuks annab ta tulemustest teada ja lubas helistada tagasi. Mingit kõne ma täna päeva lõpuks ei oodanud.

Aga ta ikkagi helistas enne tööpäeva lõppu. Alguses küsis, kas mul on need kaks kiviplaati alles, mis nad vannitoas maha võtsid. Ma ütlesin, et ei ole. Selle peale ta hakkas ohkama. Ütlesin talle, et need plaadid olid valest kohast lõigatud ja nende inimene soovitas vanad välja visata. Siis ta uuris, mis aeg mulle kõige paremini sobiks asja korda tegemiseks. Lisaks ütles ta ekspertiisi maksmise kohta, et nad maksavad selle kinni.

Eile ma juba maksin ekspertiisi arve ära ja täna pidin helistama ekspertiisi firmale, et nad teeks ehitaja firmale arve ja kannaks mulle raha tagasis. Loodan, et sellega ei teki probleemi.

Olen pm terve kuu aega elanud harjumusega, et korteriühistu ja ehitajaga tuleb koguaeg vaielda ja mitte lasta enda teemat ajada, aga tundub, et asi hakkab läbi saama. Tekib kergenduse tunne. Järgmine post sellel teemal tuleb piltidega, kus kõik on juba korras ja ümber designitud

Olen juba mõned postid sellel teemal kirjutanud, aga nüüd proovin kirjeldada seda, mis on toiminud praeguse hetkeni.

Kolmandal veebruaril olime Angiga Marja-Liisa sünnipäeval, vaatasime kogu kambaga Eurovisiooni, laul, mida me tahtsime, et võidaks, ei võitnud. Umbes kell 00:30 ehk siis juba neljandal veebruaril helistas mulle politsei. Öeldi, et minu korterist voolab vett ja oleks vaja, et ma hästi kiiresti kohale tuleks, muidu nad peavad uks ise lahti tegema. Ütlesin, et ainult mina teen selle ukse lahti ja et jõuan kohe varsti kohale.

Hakkasime minema kodu poole, vääga pika sammuga. Umbes 7 minuti pärast olime kohal. Koridoris olid tõepoolest veelombid, aga midagi väga hullu ei olnud. Tegin ukse lahti ja hüppasin vannituppa. Vannitoa põrand oli kaetud 3cm veega. Hakkasime Angiga seda vett rätikute ja ämbriga duši trappi viskama.

Paari minuti pärast kuulen, et keegi teeb minu korteri ukse lahti (uks oli 3cm lahti) ja hakkab vaatama korterisse. Koridoris oli mingi tundmatu naine, ütlesin talle kohe: “Nii…sina korterist välja, see on minu korter!” Näitasin koridori poole. Naine alguses ei saanud aru, mis toimub. Hiljem selgus, et naine oli ehitusfirma ekspert. Küsis miks ma teda alguses ei lasknud sisse. Ma vastasin, et ma ei teadnud, kes ta on. Selle peale ta küsis, et miks ma ei küsinud. Ma vastasin, et miks ma peaks küsima, kuna tema oli see, kes astus minu korterisse. Läksin edasi vett kuivatama ja trappi viskama.

Mingi aja pärast tuli ehitusfirma juhatuse esimees. Tema lasin sisse, kuna tema suutis ennast korralikult tutvustada. Ütlesin talle, et ta tuleks sisse ja vaataks kui sitasti tema ehitajad teevad oma tööd. Selle peale see sama naine, kes sisse ei saanud, hakkas jumala vastiku häälega karjuma: “Seda me ei tea, seda ma ei tea…see on teie süü”. Kohe sain aru, et selle inimesega ei ole mõtet rohkem rääkida.

Terves majas pandi vesi kinni, et uurida, kust see tuleb. Kui vesi tagasi lahti tehti, siis hakkas sellest seinast, kust pesumasin võtab külma vett, räigelt vett voolama. Ehitusfirma juhatuse esimees tundus küll udu. Küsisin mis meie järgmised sammud on? Tema ei osanud eriti vastata.

Korteriühistu inimesed käisid vaatamas, tundusid väga mõistlikud, ütlesid, et vesi on alumistel korrustel ka. Käisin vaatamas, tõepoolest kaheksandal korrusel kukkus ripplagi alla ja kuuendal olid ka veelombid. Korteriühistu tegi pilte ja proovis meile kaasa tunda.

Kuna vesi oli parketi all, siis pidin esikus ja pooles elutoas parketi ülesse võtma, et betoon hakkaks kuivama. Umbes kolme paiku sain magama minna. Panin magamistoa ukse kinni ja suures toas tegin akna lahti.

Järgmine hommik hakkasin mõtlema kui suur damage on öösel juhtunud. Jõudsin järeldusele, et terves korteris on vaja vahetada parkett ja kõige hullem on see, et köök seisab selle parketi peal.

Korteriühistu mailing listi tuli kiri, et on majas juhtunud veeavarii ja kõige huvitavam lause selles kirjas oli:

“Kahju võis olla väiksem, kui juhatusel oleks “allikakorteri” omaniku telefoninumber. Juhatus on korduvalt pöördunud selle korteri omaniku poole personaalselt, paludes teatada telefoninumber, kuid ei saanud vastust.”

Selle väite peale küsisin kohe, et millal nad personaalselt küsisid minu kontaktandmeid. Lisasin, et minu telefoninumber on avalik ja 1182-s kättesaadav.

Pühapäeva päeval täitsin kõik kindlustusele vajalikud avaldused. Päeval hakkasime vaatama riideid, mis olid väikse toa ukse taga nurgas. Avastasime, et nad on täiesti märjad – ilmselt läks vesi väiksesse tuppa ka.

Kuna olen noor ja loll siis järgmise nädala teisipäevaks kutsusin kõik osapooled, kes minu arvates peaks seina avamise ja vee voolamise põhjuse uurimise ajal koos olema, nimelt: korteriühistu, kindlustus, ehitaja, Angi isa kes on ehitusjärelvalve businesis ja arensi köögi paigaldaja, kohale.

Selgus, et ehitaja ei saa seina lahti teha, kuna keegi ei ole tellinud seina lahti tegemist. Järgmine segane etapp terves protsessis oli aru saada, kes peab selle seina lahti tegemist tellima. Minu arusaamise järgi vastutab selle eest korteriühistu, korteriühistu arusaamise järgi neid see probleem ei koti. Minu argumendiks, et korteriühistu peab sellega tegelema, oli see, et tegelikult keegi ei tea, kust see toru katki on ja kelle toru see on, võibolla see on kahe korruse vahel. Teiseks argumendiks oli, et korteriühistu käes on garantiilepingud ehitajaga.

Et asjaga edasi liikuda, kirjutasime avalduse korteriühistule – kui nemad ei telli 24h jooksul ekspertiisi, siis teeme seda meie ise ja korteriühistu peab ekspertiisi arve kompenseerima. Nagu ma aimasingi, siis korteriühistu ei teinud 24 tunniga midagi.

Neljapäeval võtsin ühendust ehitajaga, esitasin seina lahti tegemise tellimuse reedeks. Selle peale ta ütles, et nemad (ma ei tea mitu meest selles firmas on) on reedel ära ja järgmine nädal on nad puhkusel. Kui nad on puhkusel, kas terve firma pannakse kinni ja mingit tegevust ei toimu?

Paari tunni pärast helistas ehitaja ja andis enda alltöövõtja numbri, ütles, et tema võib seina lahti teha jne. Helistasin tüübile. Kui ta toru vastu võttis, siis hakkasin eesti keeles seletama milles värk on. Ma ei jõudnud veel lauset lõpetada kui vend hakkas karjuma vastu, et tema ei saa aru. Siis rääkisin talle sama jutu vene keeles. Tüüp ütles, et enne seina avamist peab ta konsulteerima enda kindlustusega ja palus, et ma helistaks reede hommikul peale kella 9 uuesti.

Reedel helistasin talle täpselt 10:00, tema võttis toru vastu ja ütles, et ta just praegu uurib seda asja ja minuti pärast helistab tagasi. Kahe tunni jooksul keegi ei helistanud. Hakkasin uuesti ise helistama, tüüp ei võtnud vastu. Proovisin laua telefonilt helistada. Ta võttis vastu ja lubas jälle tagasi helistada. Järgmise kahe tunni jooksul proovisin enda mobiililt ja Helmese lauatelefonilt helistada – ta ei võtnud mitte kumbagi vastu. Päeva lõpus proovisin kolmandalt numbrilt talle helistada…üllatus-üllatus, jobu võttis kohe toru ja andis mulle tema pealtöövõtja firma kontakti.

Hakkasin helistama sellele kontaktile, kusjuures kolmas tüüp tundus mõistlikum. Lubas, et uurib asja ja helistab tagasi. Minu üllatuseks isegi helistas tagasi. Ütlesin talle, et ma tahan ekspertiisi teha. Selle peale ta vastas, et firma juhatus on puhkusel ja tema ei saa midagi teha. Ma ütlesin, et “Mõtle mees, mul ei ole külma vett, ma ei saa duši all käia, ei saa WC’s käia. Kas sa tõesti tahad, et ma läheks asjaga tarbijakaitsesse ja kohtusse?” Õnneks vend sai minu probleemist aru, lubas tagasi helistada. Paari kõne pärast leppisime kokku, et sõltumatu ekspertiisi juuresolekul saab seina lahti teha.

Järgmise nädala (peale avarii) teisipäeval tuli see sama Andrei, kellega ma rääkisin. Temaga oli kaasas purjus torumees ja minu tellitud ekspertiisi ekspert.

Torumehel oli konkreetsed viina haisud juures. Käsi oli suu ees, et ma “ei tunneks” viina lõhna. Umbes pool tundi helistati/toodi erinevaid tööriistu. Lõppude lõpuks hakati seina lahti tegama. Poole peal torumees läks alla, mingi “tööriista” järele, tuli 15 minuti pärast tagasi ja proovis kohe konkreetset dialoogi alustada:

Torumees: Kaua te olete siin elanud?
Mina: Märtsist
Torumees: Kaua see pesumasin on siin olnud?
Mina: Aprillist
Torumees: Noh selge, te olete aasta aega siin elanud, kõik oli korras, siin ei ole mõtet seina lahti tegema hakata – te ühendasite pesumasina valesti, tekkis vibratsioon ja toru läks mingi aja pärast katki.

Nii hea lause peale mul tekkis kohe kümme küsimust, et miks riik nõuab 2 aastalist garantiid, kuidas saab pesumasinat valesti ühendada, miks nad ehitavad niimoodi, et torud hakkavad vibreerima. Ma ei jõudnud neid küsimusi küsima hakata, kui minu poolt tellitud ekspert kohe vastas torumehele:

Ekspert: Millal sa selle loo välja mõtlesid?
Ekspert: Siis kui alla lobziku järgi läksid?
Ekspert: Käed sul hakkavad vibreerima, esmaspäeva hommikul
Ekspert: Ära proovi noori inimesi siin ära huiata, sest selle järgi asi lõhnab praegu
Torumees: Noh, ma ei proovi
Ekspert: Torumehed ei mõtle siin riigis seadusi välja, vale inimesega praegu vaidled
Ekspert: Võtta see lobzik ja tee sein lahti, siis vaatame kust see sinu vibratsioon tekib.

Kümne minuti pärast oli sein lahti. Probleemi allikas oli kohe näha isegi minu lollile silmale. Ehitaja ega torumees ei saanud midagi vastu vaielda, sest oli näha, et toru oli kraani küljest lahti tulnud. Mis kuradi vibratsiooniga see küll võis tekkida? Õnneks sellel päeval sain külma vee tagasi.

Hiljem kirjeldas ekspert oma aktis probleemi sellisena: “Veetoru ühenduse lahtituleku põhjuseks on ebakavliteetne veetoru ja nurga omavaheline kinnitus“.

Laupäeval kirjutas mulle korteriühistu kirja sisuga:

Tere

arendaja annab mõista, et avarii võis toimuda pesumasina tõttu, sel juhul vastutab avarii eest täielikult korteriomanik.

Kas saate edastada meile ekspertiisiakti koopia, et saaksime seda arendajale näidata.

Lugupidamisega

KÜ Jõe 5/7

Sellele kirjale vastasin, et minu ekspertiisiakt saab valmis esmaspäeval, aga ma ei kirjutanud, et ma neile seda annan.

Arvestades sellega, et korteriühistu ei olnud alguses huvitatud minu probleemist – minu avaldusele ekspertiis tellida, vastasid nad, et mingit ekspertiisi nad tellima ei hakka ja lisaks veel tolmu ja prügiga tekkinud kirjavahetus (1, 2) , ei ole mul küll mingit plaani ekspertiisi akti neile niisama anda. Nagu küla koerale, nõnda koer külale. Kui neil seda väga vaja on, siis ma võibolla müün selle akti neile.

Täna (teine nädal peale veeavariid) saatsin ehitajale ekspertiisi akti, lisasin, et nad ei tohi seda akti korteriühistule edastada. Aga mul on ikka selline tunne, et põhi vaidlemine on veel ees, kuigi on selge, et ehitaja on süüdi.

UPDATE:

Viis minutid peale selle posti publitseerimist sain kirja ühistult:

Tere

kui akt on juba olemas, siis ootame seda huviga, et jätkata suhtlust arendajaga.

Lugupidamisega

KÜ Jõe 5/7

Vastasin neile sellise tekstiga:

Tere,

Enne teie ei olnud selles huvitatud, kuidas see huvi teil nüüd tekkis?
See ju pidi olema minu probleem, ja mina pidin sellega ise tegelema

Miks te ise seda ekspertiisi ei tellinud?

BASILIC

Kunagi suvel läksin BASILICu restorani, mis asub CocaCola Plazas. Tellisin endale Penne Bolognese. Sõin rahulikult, hakkasin basiiliku lehte kahvlile tõstma kui järsku nägin, et koos selle basiiliku lehega on mul kahvli peal rohelist värvi pisike uss. Mul oli nalja tuju. Võtsin leivataldriku ja panin ussi selle peale. Viipasin ettekandjale. Kui ta minu juurde tuli, siis andsin talle taldriku ja ütlesin, et minu pennes oli elus loom. Tsikk oli kerges shokis, hakkas vabandama köögi eest. Viis taldriku kööki, pärast tuli uuesti tagasi ja vabandas 10 korda.

Kuna mul oli hea tuju, siis ma ei viitsinud vaielda ega uut praadi maja kulul nõuda. Teisest küljest võis see elus loom tähendada, et söök on värske, isegi loomadele sobib seal olla. Teisalt jälle tähendab see, et nad ei viitsi basiiliku lehti korralikult pesta.

Moskvast

See aasta aitasin BESTil pildistada
Miss TTÜ võistlust. Üks shootidest
oli just Moskvas, kus meil/neil oli kokteili õhtu/sai enamvähem tasuta ennast täis juua.

Jäin hiljaks, aga missid jäid veel rohkem hiljaks. Küsisin ettekandjalt , et miss TTÜ, laud reserveeritud. Ta näitas diivani poole, kus istusid kaks mitte missi välimusega tsikki. Hakkasin liikuma nende poole. Nad nägid, et ma liigun nende juurde ja hakkasid vaatama ning smailima. Mõtlesin, kuidagi liiga kunstlikult naeravad. Istusin nende juurde ja hakkas dialoog:

- Tere
- Oii tere. Mine võta endale jook, ütle, et sa oled TTÜst
- OKei. Pean vist nii tegema

Läksin, võtsin joogi, tulin tagasi, siis tsikid hakkasid sada küsimust küsima. Mida õpin, mida täna edasi teen? Kuidagi kahtlane tundus see küsimine. Hakkasin ise küsima, sest tundus nad ei ole päris BESTi ega misside seltskonnast. Küsisin mida nad õpivad? Nad vastasid, et haldust. Küsisin millist, siis nad olid veic segaduses. Küsisin üle, et kas avaliku või era, nad vastasid, et mõlemat, mis on täitsa vale jutt. Küsisin, kes on nende lemmik miss, vastati, et kõik. Mõtlesin….selge. Jõin joogi lõpuni ja läksin leti juurde “järgmise järgi”

Ütlesin ettekandjale, et nad ei ole meie seltskonnast ja joovad meie ettemaksu eest jooki. Ettekandja sattus kohe paanikasse, et mis teha, et sellest võib tulla suur pahandus vä? Ma ütlesin, et kui meie seltskond tuleb, siis anna neile arve ja ütle, et see laud on reserveeritud.

Kui meie seltskond tuli, siis ma igaks juhuks küsisin üle, et kas keegi teab neid. Keegi ei teadnud. Nad saadeti minenema….Et 1:0 freeraideritele, aga kelle süü see on? Kas blondi teenindaja või lihtsalt juhus?

Asian Aroma

Asian Aromas pole ma juba 2 aastat käinud. Alguses oli hea odav koht kesklinnas jne. Aga järjest sittemaks hakkas minema. Üks õhtu läksime Hallastega sööma, võtsime menüü nagu ikka. Ootasime et ettekandja tuleks, tema rsk ei tulnud ega tulnud. Naaber laualt võttis juba tellimuse, kuigi nemad tulid hiljem. Hakkasin viisakalt märku andma, paari minuti pärast tekkis selline dialoog:

- Me ei võta tellimusi lauast
- Mis asja? Just võtsite naaber lauast.
- Nendel on eraldi luba.
- Mis kuradi eraldi luba?
- Neil on.
- Tra, mine perse!

Tõusime püsti ja läksime hoopis Kathmandusse, kus hinnad on vb veic kõrgemad, aga teenindus ja kvaliteet on paremad ja “tubli külastuse eest saab -10%”.

Angeli Kohvik

Koht on nagu ta on. Olime seal Eveliisi sünnipäeval. Üks tuttav koguaeg rääkis, et ta ei saa täna eriti juua, kuna järgmise päeva hommikul tahab asjalik olla. Ettekandja küsis, mis kell on hommik. Ta ütles, et 9. Selle peale ettekandja ütles: ok kella 3ni saad juua, siis paned 8.15ks äratuse, 8.30 lähed duši alla ja kell 9.00 oled asjalik. Nii et saab juua küll.

Shesh-Besh

Kevadel, kui mu köök ei olnud veel valmis, siis ma käisin Shesh-Beshis suht tihti. Viimane kord, kui tahtsin arvet maksta, oli SAMPO pangalink maas ja sularaha mul kaasas ei olnud. Ütlesin, et OKei käin pangaautomaadist läbi ja toon talle sulas raha. Väga vastiku tooniga teenindaja mutt oleks peaaegu sõimama hakanud, nõudis et ma jätaks juhiloa neile. Ma ei tea, kas tal olid päevad või mees pettis, aga kui nii, siis ongi talle paras.

Läksin automaadi juurde, ei saanud raha välja võtta. Helistasin SAMPOsse öeldi, jah, et tõepoolest pangalink on maas ja 15minni pärast peaks kõik korras olema. 15minuti pärast sain raha välja. Läksin juhiluba teenindaja bitchilt välja ostma. Andsin raha, ütlesin: “Jah…..panga viga oli…..MITTE KAARDI VIGA!!!” Vastuseks sain: “Noh muidugi see ei olnud meie viga”. Terve aasta jooksul pole kordagi tulnud isu sinna uuesti minna. No Fucking Way.

Norde Centrumi Kõrts

Seda kohta ehitati RIMIs jube kaua. Arvasin, et tuleb lahe söögikoht minu neighbourhoodi. Läksime vaatama järgmine päev peale avamist. Alguses tundus normaalse hinnaga. Ntx Seapraad 50.- EEKu. Tegelikult müüdi kõiki asju eraldi ja 50.- EEKi maksis lihatükk, mitte terve asi. Võtsin kõik komponendid, ei mäleta mis summa oli. Aga pärast hakkasin arvet vaatama ja sinepi tilk, mis ma võtsin, maksis näiteks 10.- EEKi. Kuradi soomlaste fännid, pange parem kohe prae hinnaks 120.- EEK siis on selge.

P.S. inspiratsiooni sellest kirjutada sain Marise blogist

Ei lootnud saada vastust ühistult, aga siiski sain

Nende kiri

Tere

jäätmeruumis on mitte 2, nagu Te kirjutate, vaid 4 konteinerit.

2 neist olid esmaspäeva hommikul enne tühjendamist tühjad ja kaanega kaetud. Meie maja inimesed ei tule tihti selle peale, et konteineri kaane ka avatakse, ja viskavad prügi põrandale. Ka pikad parketi elemendid võib enne konteinerisse panemist väiksemaks teha.

Ja veel. Kui konteineri kõrgus on 1,5, aga parketilauda pikkus 2 meetrit, siis laud kuidagi ei saa tasakaalu kaotamisel kukkuda põranda peale.

Lugupidamisega

KÜ Jõe 5/7

Minu Vastus

Tere,

Kahjuks te ei vastanud kõikide minu küsimustele. Miks?

Mis meie tolmu probleemist saab?

Kui vaadata kuidas koristusfirma koristab meie ühiseid põrandaid, siis küll tekib tunne, et
nemad koristamise kvaliteedist ei hooli, vaid nõuvad raha, eriti kui loogilistel põhjustel tekkis ühes nurgas natuke rohkem tolmu kui keskmiselt.

Kus on küsitud hinnakiri?

Olen täiesti nõus, et 2 meetrine parketi jupp füüsiliselt ei saa konteinerist välja kukkuda, aga ainult sellisel juhul, kui konteiner on täiesti tühi.

Lisaks tahaks teada kus mina kirjutan 2st või 4st konteinerist, seda lause ma mitte kuidagi ei saa enda kirjast välja lugeda.

Kui keegi viskab enda plasma televiisori karbi, ja see ei mahu konteinerisse kuidas KÜ juhatus tuvastab selle karbi omaniki?
Suured papp karbid olen isiklikult mittu korda näinud. Kes maksis karbi tõstmis teenuse eest?

Ma kardan, et nii kaua kui meie motiveeritud korteriühistu tegeleb tolmu ja konteinerite ületäitmise probleemidega,
on kõik panipaigad meie majas on lahti murtud, igal autol vähemalt kaks korda aken sisse löödud ja pooltes korterites on sees käidud.

Kindlasti see on omaniku probleem enda kodu turvaliseks teha. Enda kodus olen seda teinud, aga turvalisuse probleeme on kergem lahendada globaalsel tasemel. Kas siia ei sobiks korteriühistu kuld lause “KÜ eesmärk on kaitsta ühiseid huve”. Kas turvalisus on piisavalt ühine huvi?

P.S Veeavari põhjus on selge. Põhjuseks ehitaja ebakvaliteetne töö, mille tõttu halvasti ühendatud toru tuli kraani küljest lahti ja vesi hakkas voolama. Kuigi vaadates korteriühistu suhtumist ja eelnevat kirjavahetust, ilmselt see korteriühistut ei huvita.

Tänu veeavariile ma saan väga imeliku sisuga postitused siia kirjutada
Kui on jäksu ja viitsimist loege läbi, ja kindlasti aidake mind korteriühistule küsimuste väljamõtlemisega

Nende Kiri:

Tere

täname teavitamast. Edastasime info ehitajale.

Meieni on jõudnud info, et olete küll suuremad parketi jäätmed koridorist eemaldanud, kuid koridori, lifti ja parkla põrandale jäi väiksem prügi, mis tingis lisakoristuse vajadust. Arve lisakoristuse eest lisatakse järgmisele arvele.

Samuti koristusfirma andmetel ei pannud Te prügi konteinerisse, vaid viskasite jäätmeruumi põrandale, kuigi konteiner oli tühi. Järgmise kuu arvele lisatakse ka tasu suuremahulise prügi äraviimise eest. Kui koristusfirma paneb Teie prügi Teie asemel konteinerisse, siis tasu suuremahulise prügi eest ei tule, vaid selle asemel tuleb tasu jäätmete konteinerisse tõstmise eest.

Lugupidamisega

KÜ Jõe 5/7

Minu vastus:
Tere,

Kas Te olete seda ise näinud?
Mida täpsemalt koristusfirma põranda peal leidis?
Kas koristus firmal on määratud tolmu kogus ühe ruut meetri kohta mida korteriühistu on kokku leppinud?
Kui jah, siis tahaks seda kogust teada?
Kui ma kasutan tolmuimejat koridoris, kuidas ma maksan selle elektri eest, kas te lisaksite mulle need wattid arvele?

Kui ma tulen koridori ja minu saapad on mustad siis tuleb sama palju tolmu, kas te lisaksite selle minu arve juurde?
Kui ma talvel kogematta toon lund ja liiva koridori, kas te saaks mulle selle eest arve teha?

Mõlemad konteinerid olid täiesti täis ja prügikotid olid peal, kas ma peaks maksma teiste prüügikottide tõstmise eest
Ma proovisin terve 2 meetrise parketi tüki konteineri sisse panna, see EI mahtunud (tasakaalu kaotamisel kukkus põrandale)
Kuidas ülejäänud mahuks?
Mina ei hakanud parketti täiesti täis konteineri peale panema (sisse enam ei saanud).
Kuidas teised elanikud saaksid enda prügi peale panna?
Kuidas mahuks 2 meetri pikkused parketti juppid konteinerisse, mis on 1.5 meetrit kõrge ja täis?
Kas mina pean tegema pildid kuidas ja kuhu ma enda prügi panen ja saadan igakord kortertiühistu juhatusele?
Kas te olete ise näinud, kui koormatud konteinerid on pühapäeva õhtul?

Palju maksaks kinnise konteineri peal oleva parketi tagasi põrandale panemine ja peale seda tagasi täis konteinerisse panemine?

Teie, tolmu ja konteinerite nõuded on täiesti absurdsed ja alusetud.

Mina sooviks tutvuda meie koristusfirma hinnakirjadega, täpsemalt: põrandalt konteinerisse tõstmine, konteineri pealt põrandale tõstmine ja siis tagasi konteinerisse, konteinerist väljatõstmine põrandale per 1kg prügi.

Kui ma saaksin selle hinnakirja, siis ma saaksin endale sobiliku teenuse valida, ja selle eest kindlasti maksta
Lisaks enne maksmist ma tahaks vastust igale küsimusele selles emailis (ca 13 küsimust)

P.S kuna ma maksan lifti koristamise eest ja viimasel ajal see on väga must olnud (Jõe 7 lift 2 ja 3) kas oleks võimalik selle eest raha tagasi saada?

P.P.S mina maksan lifti hoolduse eest ja oktoobri lõpus ma jäin liftis kinni, helistasin lifti hooldus firmasse (õigemini sõber helistas, kuna ta ei olnud lifti sees, ja liftis mobiilside ei levi), tunni aja jooksul keegi ei tulnud seda lifti avama, pidin seda ise tegema. Kuna mina tegin lifti hooldus firma tööd, ja tegelikult mina maksan selle hooldus töö tegemise eest, siis ma tahaks seda raha tagasi.

Laupäeva öösel juhtus minu korteris veeavarii (see stoori kestab veel, ma ei ole jõudnud kirjutada 5 kilomeetrist mustandit, aga kindlasti tuleb).

Mulle helistas ehitusfirma juhatuse esimees ja ütles, et kui ma tahan, et ehitaja tuleks kohale, teeks ekspertiisi ja võib olla parandaks toru, siis ma pean talle helistama. Ta andis mulle numbri, mis oli “53 945-441″. Ma hakkasin kohe helistama, helistasin peaagu 2 tundi, koguaeg oli “Number Busy”. Mõtlesin, kaua ta võib möliseda, vb blokkis minu numbri kohe ära? Hakkasin Helmese lauatelefonilt numbrit valima ja sain aru, et krt, sisestan ju enda telefoninumbrit… Peale seda terve tuba naeris 3 minutit.

Helistasin ehitajale uuesti ja ütlesin talle, et ta andis mulle minu enda numbri, et ma tahaks ikka õiget numbrit saada.

Veeavariist on üks pikk post tulemas. Luban.

Laupäeval oli Egoni sünnipäev. Meil Otiga tuli idee kinkida talle rullnoka müts ja rullnoka dressid. Nii trendikaid asju Viru Keskusest päris ei saa. Otsustasime minna Kadaka turule – vanasti liikus seal kõige parem “originaal” kaup.

Läksime Kadaka PRISMA’sse ja hakkasime otsima neid väikseid “knock-off” kaupade lette, kust saaks selle kingi. Alguses me ei leidnud, igal pool olid tavalise kaubanduskeskuse poed, a’la ENTER, K-Arvutisalong jne. Mõtlesime, et sellist asja nagu vanakooli KADAKA turg ei olegi enam. Hakkasime juba väljapääsu otsima, kui läksime mingist koridorist mööda ja leidsimegi väiksed letid, kaup peal.

Hakkasime ringi surfama, tahtsime saada veic läikiva, väga odava väljanägemisega, eriti nilbed rullnoka dressid. Letid olid mingeid mänguasju ja riideid täis, aga me ei näinud seda õiget asja. Vahepeal kuulsime selliseid laused nagu: “Malchiki horoshqje krasovki”, ehk siis “Poisid, mul on häid tosse pakkuda”.

Mingi suurema leti juures hüppas meie ette 45+, paks, eriti excited naine. Kohe hakkas küsima, et mis te otsite ja kuidas saab aidata. Esimesed kolm sõna ütles eesti keeles, ülejäänud vene keeles. Alguses ma rääkisin temaga eesti keeles aga pärast sain aru, et ei ole mõtet.

Ütlesin et on vaja dresse. Näitasin näpuga mingite dresside peale ja küsisin kui palju maksab. Ta ütles, et see on 500 EEK aga ainult dressipluus. Peale seda hakkas temalt lendama meile 100 küsimust minutis. Küsis, kas ma olen enne käinud siin jne. Aga see dressipluus tundus liiga korralik – ei sobinud.

Ütlesin et dressid on sõbrale sünnipäeva kingiks ja ega üle ühe korra ta neid selga ei pane. Vastuseks oli: “Kas sõber on Soomes? See on väga kvaliteetne originaalkaup, Moskvas tehtud, väga hea, väga hea hinnaga”. Ta otsis teiselt letilt välja mingid teised dressid. See juba vastas meie nõuetele – sünteetiline, läikiv, must ja suht suur. Ott proovis igaks juhuks selga, tundus veic lühike aga savi.

Ütlesime, et meil on nokamütsi ka vaja. Siis ta küsis kohe, mis firma oma tahame, tal olevat väga “prikolnqje kepki”. Ma ütlesin, et mul on savi, mis firma. Siis ta tõstis kuskilt kolmanda leti alt mütsid välja. Üks oli must ja Nike’i logoga. Ütlesime – vot selle võtame. Tema küsis, kui suur pea tal on ja pani Ottile mütsi pähe. Ma küsisin palju see maksab. Ta ütles 150 EEK. Ma ütlesin, et 100-ga võtame. Siis ta mõtles 2 sekundit: “Oii, nii odavalt annan, aga ok teeme siis nii”.

Kaardiga sellistes kohtades äri ei käi. Küsisin kus siin pangaautomaat on, et saaks sula välja võtta. “Ja-ja-ja, siin on, SEB on PRISMAS! Kas te ikka tulete tagasi? Äkki ma tulen kaasa, sest äkki te ei tule tagasi”. Ütlesin: “OKei, lähme koos”.

Läksime PRISMAsse, tee peal oli meil vene keelne dialoog:
- Kes see sõber on?
- ….inimene.
- Oi, kas ta on on mingi lahe (krutoi)?
- ……
- Oi, tee olete nii tublid poisid!
- Ok, aitäh.
- 600 krooni üldse ei ole raha.
- On
- Ma ostsin eile lapsele kelgu, 1000 krooni läks maksma.
- ……

Siis kui Prismasse jõudsime, küsis ta:
- Kas teil kilekott on?
- Ma võtan selle, mis sul käes on.
…….
- Kas te hakkate täna viina jooma?
- Ei.
- Oii, ma nii odavalt ikka andsin selle mütsi….aga ok, head poisid olete.

Ott andis talle raha, turumutt oli kohe häppi ja jooksis minema.