Comments on: Eurotrip 2007 osa kaks http://d2nn.com/2007/08/20/eurotrip-2007-osa-kaks/ Tahan väitlejaks saada! Fri, 30 Jul 2010 10:37:50 +0000 http://wordpress.org/?v=2.1 By: Aare http://d2nn.com/2007/08/20/eurotrip-2007-osa-kaks/#comment-546 Aare Mon, 20 Aug 2007 03:42:48 +0000 http://d2nn.com/2007/08/20/eurotrip-2007-osa-kaks/#comment-546 Jah, ega siis midagi.... panen oma kommentaari ka asjale juurde :) Montenegro lõunaosas oli mingi linn, kust keeras mingi päris suvaline tee täiesti suvalisest kohast, ja see tee viis albaaniasse. Sellest panime esimese hooga muidugi mööda :) Suhtlesin kohalikus poes vähemalt mingi 5 kohalikuga, kes lõpuks kamba peale suutsid mulle selgeks teha, et kusagil kilomeeter "kusagilpool" oleksime pidanud vasakule ära keerama... Teeotsa leidsime õnneks päris kergelt, ja siis läks põrgu lahti. Kohalik tee, mida oli minu mäletamistmööda piirini umbes 40 km, oli umbes nii lai, nagu Tallinn-Tartu maanteel üks sõidurada, puud kasvasid põhimõtteliselt tee peal ja kurvi taha ei näinud midagi. Kohalikud muidugi arvasid, et 100-ga sellisel teel kütta on igati normaalne :P Veel üks huvitav märkus montenegro kohta: nimelt on normaalsetes riikides, kus on mäed ja mägede vahel teed, olemas tunnelid. Montenegros olid olemas küll mäed ja teed, aga selle viimase tee peal ei olnud enam tunneleid - olid hoopis KOOPAD! Albaania - vast kõige elamusterohkem riik üldse. Kõigepealt kohe peale piiri paar km sõitsime läbi mingist erilisest getost, kus muss mängis ühe koha peal ikka päris kõvasti. Paar inimest meie bussist ärkasid paraja ehmatusega üles igaljuhul. Siis lõppes mingil hetkel peale ühe eriti nigela puusilla ületamist meie kaart (mis oli tegelikult montenegro oma, aga seal peal oli ka mõni km Albaaniat). Järgmisest bensukast uurisin, et kust kaarti saab, aga sealt igaljuhul ei saanud. Tehti selgeks, et saab poest, aga poed tehakse lahti hommikul. Kell oli umbes pool 1 öösel ja hommikuni albaanias poe avanemist oodata küll ei tahtnud. Igaksjuhuks kontrollisin seda juttu veel ka teistest bensukatest, aga igalpoolt vastati samamoodi. Mingil hetkel jõudsime päris korralikule teele ning otsustasime endale jäneseks võtta ühed Itaalia numbritega autod. Need aga kadusid natukene liiga kiirelt eest, ning jõudsime järgi hoopis Tšehhidele, kes sobisid sellesse ametisse ka väga hästi. Igaljuhul Tiranani viis täitsa ilus tee, ja "jäneste" sabas liikusime ka päris normaalse kiirusega. Mingil hetkel aga otsustasid nad lihtsalt tee äärde ära parkida, ning pidime nende teenusest loobuma. Enne Tiranat külastasime taas üht bensukat, proovides leida kaarti. Taaskord tüüpiline albaania bensukas - 4 venda ümber laua, taovad kaarte. Ülisõbralikud nagu nad olid, hakkasid kohe minuga seletama ning tegid isegi joonise kuidas kreekani jõuda. Kilomeetrid olid ka suht täpselt märgitud ja Tiranani sobis see suurepäraselt... Kuna Albaanias aga ei ole põhimõtteliselt olemas teekattemärgistust ega muid suunavaid märke, siis jõudsime lõpuks ikkagi välja kardetud Tirana kesklinna. Uitades seal natukene kohtasime kohalikku politsed. Nendega natuke rääkides, said vennad ise ka aru, et kahe lausega mind siit linnast välja ei juhata ning peale umbes 5 minutilist jutuajamist pakkusid meile lahkelt oma eskorti linnast välja. Siiani oli üldmulje albaaniast veel päris hea... Aga parem osa oli alles ees :P Tiranast lõunasse viis selline parajalt käänuline mägitee. Kui Horvaatias oli iga järsema kurvi ees vastav märk, siis Albaanias selline tava puudus. Seega tuli asja ikka päris rahulkult võtta. Tee, mis siiani oli ilus sirge ja uus asendus vana kühmliku ja kurvilisega. ca 30 km läbimiseks kulutasime päris tubli tunnikese. Vaikselt ilmustasid end ka kohalikud koerad, kes pidasid vajalikuks keset teed hulkuda. Tundsime sügavat kergendust, et sõidame pimedas ja midagi ei näe, sest kohati oli aru saada, et mõlemal pool tee ääres on päris parajad kuristikud... Varsti jõudsime vahelduseks vähe sirgema tee peale ja otsustasime, et suundume lõunasse. Kuna meil kaarti polnud, siis kasutasime ainult GPS-i ja autoroute-i, kuhu olid ka mõned suuremad kohanimed peale märgitud (Siinkohal peab kiitma kaardilugejat (Marx) kes kogu meie seltskonna põhimõtteliselt ilma kaardita läbi Albaania juhatas). Ja kuna otsustasime lõunasse minna, siis seda ka tegime. Nagu hiljem selgus, jõudsime aga hoopis maailma lõppu :P Maailma lõpp on selline huvitav koht, kus asfalt kui selline lõpeb täielikult ära ja "tee" hargneb kaheks. "Tee" muidugi ei olnud päris tee, vaid pigem selline kiviväli. Mõnda rehvi katki sõita sellise tee peal poleks tõenäoliselt probleem, kui masin ise vaid vastu peaks. Otsustasime loomulikult tuldud teed tagasi minna. Vahemärkusena pean jällegi ütlema, et see tee maailma lõpuni oli juba midagi sellist, nagu ma olin oodanud. Lõik asfalti ja siis jälle ilma igasuguse hoiatuseta üks 10-50 meetrine mullaauk. Google-ist kunagi leitud pildid osutusid tegelikest oludsest ikka kordi paremaks - http://geek.ee/blogger/250px-Albanian_road.jpg Järjekordses peatuses mingis mahajäetud bensukas, sattus Inz "Albaania hüpikämbliku" rünnaku alla. Elukas nimelt üritas talle krae vahele ronida, ning kui ta selle eemale lõi, olime tunnistajaks sellele, kuidas pisikese õuna suuruse kerega elukas kerge hüppega tulede valgusvihust kadus. Üleliigne on vist mainida, kui kiirelt me olime tagasi bussides ning liikusime edasi piiri suunas ;) Vahepeal hakkas tee aga jälle vähekene viisakamaks muutuma, kuid väikese hobuse mõõtu koeri oli lausa kõikjal. Üldiselt ei olnud neid nende suuruse tõttu väga raske märgata ja siis vältida, kuid suutsime mõlema bussiga siiski ühe pisikese punase vw golfi järel sõites ühest sellise jäänustest ka üle sõita :P ................... Mingil ajal hommikul jõudsime lõpuks Kreekani. Vahetult peale Albaania poole pealt lahkumist (kus tuli tasuda see müstiline 3 EUR per buss) nägin lõpuks ka pisikest letti, kus oli müügil Albaania kaart... Seda loomulikult enam ostma ei hakanud. Kreeka piiril oleksin peaaegu juhilubadest ilma jäänud. Otsisin kõik kohad läbi ja lõpuks avastas ikkagi hr piirivalvur, et oli need oma tooli kõrvale maha pillanud. Siit ka moraal - usalda, aga kontrolli :) Kreekasse jõudes oli umbes 10 km teed, kust ühtegi kõrvalteed polnud. Siis tuli mingi politsei putka kus pidi korra seisma jääma. Meid aga lasti ilma midagi kontrollimata läbi. Järeldasime, et siit saadetakse üle piiri põgenenud albaanlased koju tagasi :D Jah, ega siis midagi…. panen oma kommentaari ka asjale juurde :)

Montenegro lõunaosas oli mingi linn, kust keeras mingi päris suvaline tee täiesti suvalisest kohast, ja see tee viis albaaniasse. Sellest panime esimese hooga muidugi mööda :)

Suhtlesin kohalikus poes vähemalt mingi 5 kohalikuga, kes lõpuks kamba peale suutsid mulle selgeks teha, et kusagil kilomeeter “kusagilpool” oleksime pidanud vasakule ära keerama… Teeotsa leidsime õnneks päris kergelt, ja siis läks põrgu lahti. Kohalik tee, mida oli minu mäletamistmööda piirini umbes 40 km, oli umbes nii lai, nagu Tallinn-Tartu maanteel üks sõidurada, puud kasvasid põhimõtteliselt tee peal ja kurvi taha ei näinud midagi. Kohalikud muidugi arvasid, et 100-ga sellisel teel kütta on igati normaalne :P

Veel üks huvitav märkus montenegro kohta: nimelt on normaalsetes riikides, kus on mäed ja mägede vahel teed, olemas tunnelid. Montenegros olid olemas küll mäed ja teed, aga selle viimase tee peal ei olnud enam tunneleid - olid hoopis KOOPAD!

Albaania - vast kõige elamusterohkem riik üldse. Kõigepealt kohe peale piiri paar km sõitsime läbi mingist erilisest getost, kus muss mängis ühe koha peal ikka päris kõvasti. Paar inimest meie bussist ärkasid paraja ehmatusega üles igaljuhul. Siis lõppes mingil hetkel peale ühe eriti nigela puusilla ületamist meie kaart (mis oli tegelikult montenegro oma, aga seal peal oli ka mõni km Albaaniat). Järgmisest bensukast uurisin, et kust kaarti saab, aga sealt igaljuhul ei saanud. Tehti selgeks, et saab poest, aga poed tehakse lahti hommikul. Kell oli umbes pool 1 öösel ja hommikuni albaanias poe avanemist oodata küll ei tahtnud. Igaksjuhuks kontrollisin seda juttu veel ka teistest bensukatest, aga igalpoolt vastati samamoodi.

Mingil hetkel jõudsime päris korralikule teele ning otsustasime endale jäneseks võtta ühed Itaalia numbritega autod. Need aga kadusid natukene liiga kiirelt eest, ning jõudsime järgi hoopis Tšehhidele, kes sobisid sellesse ametisse ka väga hästi. Igaljuhul Tiranani viis täitsa ilus tee, ja “jäneste” sabas liikusime ka päris normaalse kiirusega. Mingil hetkel aga otsustasid nad lihtsalt tee äärde ära parkida, ning pidime nende teenusest loobuma.

Enne Tiranat külastasime taas üht bensukat, proovides leida kaarti. Taaskord tüüpiline albaania bensukas - 4 venda ümber laua, taovad kaarte. Ülisõbralikud nagu nad olid, hakkasid kohe minuga seletama ning tegid isegi joonise kuidas kreekani jõuda. Kilomeetrid olid ka suht täpselt märgitud ja Tiranani sobis see suurepäraselt…

Kuna Albaanias aga ei ole põhimõtteliselt olemas teekattemärgistust ega muid suunavaid märke, siis jõudsime lõpuks ikkagi välja kardetud Tirana kesklinna. Uitades seal natukene kohtasime kohalikku politsed. Nendega natuke rääkides, said vennad ise ka aru, et kahe lausega mind siit linnast välja ei juhata ning peale umbes 5 minutilist jutuajamist pakkusid meile lahkelt oma eskorti linnast välja. Siiani oli üldmulje albaaniast veel päris hea… Aga parem osa oli alles ees :P

Tiranast lõunasse viis selline parajalt käänuline mägitee. Kui Horvaatias oli iga järsema kurvi ees vastav märk, siis Albaanias selline tava puudus. Seega tuli asja ikka päris rahulkult võtta. Tee, mis siiani oli ilus sirge ja uus asendus vana kühmliku ja kurvilisega. ca 30 km läbimiseks kulutasime päris tubli tunnikese. Vaikselt ilmustasid end ka kohalikud koerad, kes pidasid vajalikuks keset teed hulkuda. Tundsime sügavat kergendust, et sõidame pimedas ja midagi ei näe, sest kohati oli aru saada, et mõlemal pool tee ääres on päris parajad kuristikud…

Varsti jõudsime vahelduseks vähe sirgema tee peale ja otsustasime, et suundume lõunasse. Kuna meil kaarti polnud, siis kasutasime ainult GPS-i ja autoroute-i, kuhu olid ka mõned suuremad kohanimed peale märgitud (Siinkohal peab kiitma kaardilugejat (Marx) kes kogu meie seltskonna põhimõtteliselt ilma kaardita läbi Albaania juhatas). Ja kuna otsustasime lõunasse minna, siis seda ka tegime. Nagu hiljem selgus, jõudsime aga hoopis maailma lõppu :P

Maailma lõpp on selline huvitav koht, kus asfalt kui selline lõpeb täielikult ära ja “tee” hargneb kaheks. “Tee” muidugi ei olnud päris tee, vaid pigem selline kiviväli. Mõnda rehvi katki sõita sellise tee peal poleks tõenäoliselt probleem, kui masin ise vaid vastu peaks. Otsustasime loomulikult tuldud teed tagasi minna.
Vahemärkusena pean jällegi ütlema, et see tee maailma lõpuni oli juba midagi sellist, nagu ma olin oodanud. Lõik asfalti ja siis jälle ilma igasuguse hoiatuseta üks 10-50 meetrine mullaauk. Google-ist kunagi leitud pildid osutusid tegelikest oludsest ikka kordi paremaks - http://geek.ee/blogger/250px-Albanian_road.jpg

Järjekordses peatuses mingis mahajäetud bensukas, sattus Inz “Albaania hüpikämbliku” rünnaku alla. Elukas nimelt üritas talle krae vahele ronida, ning kui ta selle eemale lõi, olime tunnistajaks sellele, kuidas pisikese õuna suuruse kerega elukas kerge hüppega tulede valgusvihust kadus. Üleliigne on vist mainida, kui kiirelt me olime tagasi bussides ning liikusime edasi piiri suunas ;)

Vahepeal hakkas tee aga jälle vähekene viisakamaks muutuma, kuid väikese hobuse mõõtu koeri oli lausa kõikjal. Üldiselt ei olnud neid nende suuruse tõttu väga raske märgata ja siis vältida, kuid suutsime mõlema bussiga siiski ühe pisikese punase vw golfi järel sõites ühest sellise jäänustest ka üle sõita :P

……………….
Mingil ajal hommikul jõudsime lõpuks Kreekani. Vahetult peale Albaania poole pealt lahkumist (kus tuli tasuda see müstiline 3 EUR per buss) nägin lõpuks ka pisikest letti, kus oli müügil Albaania kaart… Seda loomulikult enam ostma ei hakanud.

Kreeka piiril oleksin peaaegu juhilubadest ilma jäänud. Otsisin kõik kohad läbi ja lõpuks avastas ikkagi hr piirivalvur, et oli need oma tooli kõrvale maha pillanud. Siit ka moraal - usalda, aga kontrolli :)

Kreekasse jõudes oli umbes 10 km teed, kust ühtegi kõrvalteed polnud. Siis tuli mingi politsei putka kus pidi korra seisma jääma. Meid aga lasti ilma midagi kontrollimata läbi. Järeldasime, et siit saadetakse üle piiri põgenenud albaanlased koju tagasi :D

]]> By: marx http://d2nn.com/2007/08/20/eurotrip-2007-osa-kaks/#comment-551 marx Mon, 20 Aug 2007 07:59:17 +0000 http://d2nn.com/2007/08/20/eurotrip-2007-osa-kaks/#comment-551 seda,et tirana suhtes paned, dan, täiesti mööda.. albaania pealinn on nii pling-pling kui vähegi annab.. tuunitud h2-ed ja muud toredused.. rääkimata veel hästivalgustatud kesklinnast ja mr. chickenist... samas kui liigud u 10 kilti väljapool, siis tundub kohalik "peamagistraal" hullem kui suvaline kolkatee eestis.. albaaniast on üldiselt positiivsed mälestused - kuna keset ööd lihtsalt ei näinud midagi peale kaugusest paistvate tulede. hea, et pime oli.. (doris mainis mingi hetk, et mõlemal pool maanteed on u 800m kuristikud - hea et ise ei näinud).. õnneks niipea kui valgeks läks esimest korda bussis tõeline uni peale.. ateena kesklinna kohta niipalju, et kohati paistis asukoht päris ok, kuni astusid kõrvaltänavasse.. 1,5m lai tänav, mis on täis prügi ja neegreid ei ole eriti isuäratav- mõni ime, et kesklinna hotellid on kõige odavamad. selle sinu ranna kohta, mis sulle, dan, ei meeldinud, ütlen ma niipalju, et see oli sigahea koht... parimad mälestused ateenast. parim ravi pohmaka vastu on olla vahemeres snorgeldades kuni sul hakkab kül - ehk siis 1,5h.. pärast seda rabada väike küpsis ja ohtralt jääkülma vett lähedalasuvast putkast.. rumeenia söögikoht oli lahe.. kui koha nimi meenutab midagi "turistas idiotas-e" moodi asja, siis ei tasu sinna minna. selgelt on silme ees see hetk kui dan kättemaksuhimulise ilmega kühveldab hapukoort suvalisse klaasi, et einult saaks sitta keerata.. :D meie laual õnneks läks suht lihtsalt.. mis sest et toidu saamisega läks tubli tund või enam.. jälgides inzu oli võimalik täitsa ok kala saada.. ungari kohta niipalju, et kui inz teatas, et tal on vaja nüüd sitaks pappi laiaks lüüa - siis avastasin ma kaarti lugedes, et oleme piirist ca 5 kilti eemal ja otsides leiab vaid väikese külakese, kus tema vajadusi rahuldada. õnneks oli poodnik ülimalt lahke poe tühjaksostu juures ning inz lahkus suht-koht rahulolevana hulga kilekottidega soovitused: Ryse bulgaarias - väga sex koht kuhu minna.. odav, lahe ja muidu vinge Ateena - üle ootuste lahe Tsehhi ja slovakkia - mõnusad Montenegro ja Albaani - hoia eemale kui võimalik Poola - ei kommenteeri... hoidu igal võimalusel Horvaatia - 08.09.2007 horvaatia - eesti vutilahing.. üritab kohal olla.. väga hea riik ps. note to self: järgmine kord minna lennukiga kaugemale kui 1500km autosõitu... seda,et tirana suhtes paned, dan, täiesti mööda.. albaania pealinn on nii pling-pling kui vähegi annab.. tuunitud h2-ed ja muud toredused.. rääkimata veel hästivalgustatud kesklinnast ja mr. chickenist… samas kui liigud u 10 kilti väljapool, siis tundub kohalik “peamagistraal” hullem kui suvaline kolkatee eestis.. albaaniast on üldiselt positiivsed mälestused - kuna keset ööd lihtsalt ei näinud midagi peale kaugusest paistvate tulede. hea, et pime oli.. (doris mainis mingi hetk, et mõlemal pool maanteed on u 800m kuristikud - hea et ise ei näinud).. õnneks niipea kui valgeks läks esimest korda bussis tõeline uni peale..

ateena kesklinna kohta niipalju, et kohati paistis asukoht päris ok, kuni astusid kõrvaltänavasse.. 1,5m lai tänav, mis on täis prügi ja neegreid ei ole eriti isuäratav- mõni ime, et kesklinna hotellid on kõige odavamad.

selle sinu ranna kohta, mis sulle, dan, ei meeldinud, ütlen ma niipalju, et see oli sigahea koht… parimad mälestused ateenast. parim ravi pohmaka vastu on olla vahemeres snorgeldades kuni sul hakkab kül - ehk siis 1,5h.. pärast seda rabada väike küpsis ja ohtralt jääkülma vett lähedalasuvast putkast..

rumeenia söögikoht oli lahe.. kui koha nimi meenutab midagi “turistas idiotas-e” moodi asja, siis ei tasu sinna minna. selgelt on silme ees see hetk kui dan kättemaksuhimulise ilmega kühveldab hapukoort suvalisse klaasi, et einult saaks sitta keerata.. :D meie laual õnneks läks suht lihtsalt.. mis sest et toidu saamisega läks tubli tund või enam.. jälgides inzu oli võimalik täitsa ok kala saada..

ungari kohta niipalju, et kui inz teatas, et tal on vaja nüüd sitaks pappi laiaks lüüa - siis avastasin ma kaarti lugedes, et oleme piirist ca 5 kilti eemal ja otsides leiab vaid väikese külakese, kus tema vajadusi rahuldada. õnneks oli poodnik ülimalt lahke poe tühjaksostu juures ning inz lahkus suht-koht rahulolevana hulga kilekottidega

soovitused:
Ryse bulgaarias - väga sex koht kuhu minna.. odav, lahe ja muidu vinge
Ateena - üle ootuste lahe
Tsehhi ja slovakkia - mõnusad
Montenegro ja Albaani - hoia eemale kui võimalik
Poola - ei kommenteeri… hoidu igal võimalusel
Horvaatia - 08.09.2007 horvaatia - eesti vutilahing.. üritab kohal olla.. väga hea riik

ps. note to self: järgmine kord minna lennukiga kaugemale kui 1500km autosõitu…

]]> By: Dänn http://d2nn.com/2007/08/20/eurotrip-2007-osa-kaks/#comment-552 Dänn Mon, 20 Aug 2007 12:32:48 +0000 http://d2nn.com/2007/08/20/eurotrip-2007-osa-kaks/#comment-552 Päris head muljed tuletasite meelde :) Olen nõus marxiga, et võin Albaania pealinnast veic mööda panna, sest enamus ajast magasin ja vahepeal nägin ainult üksikud pildid :) Ateena ranna kohta, kas me viimasel päeval kreekas ei olnud erinevas rannas? Päris head muljed tuletasite meelde :)
Olen nõus marxiga, et võin Albaania pealinnast veic mööda panna, sest enamus ajast magasin ja vahepeal nägin ainult üksikud pildid :)

Ateena ranna kohta, kas me viimasel päeval kreekas ei olnud erinevas rannas?

]]> By: marx http://d2nn.com/2007/08/20/eurotrip-2007-osa-kaks/#comment-553 marx Mon, 20 Aug 2007 13:54:14 +0000 http://d2nn.com/2007/08/20/eurotrip-2007-osa-kaks/#comment-553 no ei olnud.. mind sa ei pannud vist sellepärast tähele, et ma loksusin niisama pea alaspidi keset merd. inzu veristamine ja järsud kaldad... muidugi olin kohal :D mis sa arvad, kes sulle vastu jalutas kui te oma bussiga varakult jalga lasite no ei olnud.. mind sa ei pannud vist sellepärast tähele, et ma loksusin niisama pea alaspidi keset merd. inzu veristamine ja järsud kaldad… muidugi olin kohal :D mis sa arvad, kes sulle vastu jalutas kui te oma bussiga varakult jalga lasite

]]> By: Dänn http://d2nn.com/2007/08/20/eurotrip-2007-osa-kaks/#comment-554 Dänn Mon, 20 Aug 2007 14:57:28 +0000 http://d2nn.com/2007/08/20/eurotrip-2007-osa-kaks/#comment-554 Kurat olid gi Mul on mälu hea, aga lühike Kurat olid gi

Mul on mälu hea, aga lühike

]]> By: Hanna http://d2nn.com/2007/08/20/eurotrip-2007-osa-kaks/#comment-556 Hanna Mon, 20 Aug 2007 23:55:18 +0000 http://d2nn.com/2007/08/20/eurotrip-2007-osa-kaks/#comment-556 Üldiselt on sul täiesti õigus, see Albaania päikesetõusu pilt oli terve reisi kõige ilusam ja minu arvates korvas see isegi surnud koerad ja 800 meetrised teeäärsed kuristikud Albaanias! Üldiselt on sul täiesti õigus, see Albaania päikesetõusu pilt oli terve reisi kõige ilusam ja minu arvates korvas see isegi surnud koerad ja 800 meetrised teeäärsed kuristikud Albaanias!

]]> By: Dänn http://d2nn.com/2007/08/20/eurotrip-2007-osa-kaks/#comment-557 Dänn Tue, 21 Aug 2007 00:21:19 +0000 http://d2nn.com/2007/08/20/eurotrip-2007-osa-kaks/#comment-557 Käisime koos tegemas :) Ma mäletan, sa kartsid üksida sinna tänavale jääda Käisime koos tegemas :)
Ma mäletan, sa kartsid üksida sinna tänavale jääda

]]> By: doris http://d2nn.com/2007/08/20/eurotrip-2007-osa-kaks/#comment-558 doris Tue, 21 Aug 2007 01:02:15 +0000 http://d2nn.com/2007/08/20/eurotrip-2007-osa-kaks/#comment-558 Albaania - täiesti meeletu värk. Mäletan et olin Montenegro liiklushulluses roolis... päev läbi sõitu, kuid ma ei tahtnud mingi hinna eest ilma jääda Albaania nägemisest - seega nagu viis kopikat istusin piiril ette kõrvalistmele. Algus oli veel enamvähem..sai palju Haana ja Intsuga jutustatud ja mõnusat muusikat kuulata, kuid mingi hetk hakkas kogu see päevane pikk sõitmine+väsimus+ümbrus ära kammima. Väljas muutus olukord vägagi kõhedaks ja mida enam ma ennast Albaanias tundsin, seda hullemaks enesetunne läks. Kõik need rõvedad teed, igasugu loomakesed, pimedus(s.h. ilma tuledeta sõitvad autod), sinised tuuningvalgustused, tee äärsed kuristikud - mõjusid vägagi negatiivselt. (Kuigi Tirana oli tõesti hoopis teine tera - Marxi kirjeldus on hea). Tundsin tõsist hirmu Tiranast välja sõites kui jälle pimedus meid ümbrites ja leidsin, et targem on tagaistmel magada. Adrenaliin möllas... peale Paula karjatust kui koerast üle sõitsime ja lõpuks Maailma Lõppu jõudsime - siis mul oli selline surmahirm, et nüüd me jäämegi siia. Surusin silmad kinni ja üritasin enne mitte reageerida kui piiril oleme. Albaania on mu kõige hullem õudusunenägu. Ja ma tõesti tänan õnne et me seal öösel olime ja piisavalt vähe nägime, kus me sõitma pidime. Muidu reisi lemmikuteks oli Itaalia hotellide linn Jeselo, Kreeka katusepidu, Ateena lähedal kaljunukkidega rand (seal sai head burksi ka süüa :P ), Bulgaarias odava rumm-koolaga hotelli õhtu ja parim reisi lõpp minu jaoks - Slovakkia Koshice linnakeses veedetud chill õhtu/ööelu (s.h. Cactus pub). Tahaks kindlasti veel minna Horvaatiasse, Itaaliasse. Vahelduseks sõidaks lennukiga. Suht hea idee: Tšehhi-Poola piirist Eestini peaks viima üks kiirtee ilma mahasõitudeta. Kokkuvõttes sai sellelt reisilt mitmeid häid kogemusi. Albaania - täiesti meeletu värk. Mäletan et olin Montenegro liiklushulluses roolis… päev läbi sõitu, kuid ma ei tahtnud mingi hinna eest ilma jääda Albaania nägemisest - seega nagu viis kopikat istusin piiril ette kõrvalistmele. Algus oli veel enamvähem..sai palju Haana ja Intsuga jutustatud ja mõnusat muusikat kuulata, kuid mingi hetk hakkas kogu see päevane pikk sõitmine+väsimus+ümbrus ära kammima. Väljas muutus olukord vägagi kõhedaks ja mida enam ma ennast Albaanias tundsin, seda hullemaks enesetunne läks. Kõik need rõvedad teed, igasugu loomakesed, pimedus(s.h. ilma tuledeta sõitvad autod), sinised tuuningvalgustused, tee äärsed kuristikud - mõjusid vägagi negatiivselt. (Kuigi Tirana oli tõesti hoopis teine tera - Marxi kirjeldus on hea). Tundsin tõsist hirmu Tiranast välja sõites kui jälle pimedus meid ümbrites ja leidsin, et targem on tagaistmel magada. Adrenaliin möllas… peale Paula karjatust kui koerast üle sõitsime ja lõpuks Maailma Lõppu jõudsime - siis mul oli selline surmahirm, et nüüd me jäämegi siia. Surusin silmad kinni ja üritasin enne mitte reageerida kui piiril oleme. Albaania on mu kõige hullem õudusunenägu. Ja ma tõesti tänan õnne et me seal öösel olime ja piisavalt vähe nägime, kus me sõitma pidime.

Muidu reisi lemmikuteks oli Itaalia hotellide linn Jeselo, Kreeka katusepidu, Ateena lähedal kaljunukkidega rand (seal sai head burksi ka süüa :P ), Bulgaarias odava rumm-koolaga hotelli õhtu ja parim reisi lõpp minu jaoks - Slovakkia Koshice linnakeses veedetud chill õhtu/ööelu (s.h. Cactus pub).

Tahaks kindlasti veel minna Horvaatiasse, Itaaliasse.
Vahelduseks sõidaks lennukiga.
Suht hea idee: Tšehhi-Poola piirist Eestini peaks viima üks kiirtee ilma mahasõitudeta.
Kokkuvõttes sai sellelt reisilt mitmeid häid kogemusi.

]]> By: Dänn http://d2nn.com/2007/08/20/eurotrip-2007-osa-kaks/#comment-562 Dänn Wed, 22 Aug 2007 15:34:46 +0000 http://d2nn.com/2007/08/20/eurotrip-2007-osa-kaks/#comment-562 Kui võtta shopping maha, siis reisi maksmus tuli ca 7-8 tonni, et suht soodne arvestades, et asi kestis 15 päeva Kui võtta shopping maha, siis reisi maksmus tuli ca 7-8 tonni, et suht soodne arvestades, et asi kestis 15 päeva

]]> By: Tasuta Porno Videod http://d2nn.com/2007/08/20/eurotrip-2007-osa-kaks/#comment-784 Tasuta Porno Videod Thu, 03 Apr 2008 08:19:40 +0000 http://d2nn.com/2007/08/20/eurotrip-2007-osa-kaks/#comment-784 tasutavideod.kilu.de tasutavideod.kilu.de

]]>